Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 4. juuni 2018
Illustratsiooni materjal: @rigabiennial
ÄRA MAGA MAHA!

Täna, 04.06
Täna kell 14 avaneb EKA fotoosakonna vitriingalerii Lembitu 10 maja küljes Vít Havráneki näitusega "Display Case: Enjoy the Mirror". Avamisele järgneb fotograafia osakonna aastalõpupiknik Poolamäe pargis. Näitus jääb Lembitu 10 aadressil avatuks kuni TASE'18 näituse lõpuni 13.06 ning liigub siis linnaruumis uude kohta. Vít Havráneki on Prahas elav kunstiteoreetik ja kuraator, kes juhib projekti tranzit ja on töötanud erinevates galeriides ning olnud ka 8. Manifesta ja 2013. aasta Jakarta biennaali kaaskuraator. 

NÄITUS

Kristel Saani isikunäitus Vaalas
Neljapäeval, 07.06 kell 18 avatakse Vaal galeriis Kristel Saani näitus “I Ate Emptiness Also”. Näitus jutustab Data-religioonist, mis väidab, et iga inimese sõna ja tegu on vaid osa suurest infovoost, mida jälgivad ja kontrollivad algorütmid. Kas ja kuidas usaldada algorütmi? Kristel Saan on kunstnik, kes elab ja töötab Vancouveris Kanadas. Teda huvitab füüsilise keha kogemus kaasaegses virtuaalses maailmas. Näitus jääb avatuks kuni 14.07.

Valgas avatakse näitus piiripealsusest
Teisipäeval, 05.06 kell 16 avatakse Valga muuseumi galeriis Peeter Talvistu kuraatornäitus „Piiripealne”. Tartust sõidab avamisele eribuss, mis stardib kell 14:30 Tartu Kunstimaja eest ja viib kunstisõbrad Tartusse tagasi kell 18. Kuraator on näitusele kutsunud kunstnikud, kes töötavad piiripealsete meediumitega ehk kes asuvad loominguga sarnases äraspidises kohas nagu kaksiklinn Valga-Valka. Näitusel osalevad Eva Mustonen, Laura Põld, Anna-Maria Saar, Diana Tamane ja Kadri Toom. Näitus jääb avatuks kuni 31.06.

TASE jätkub erinevate näitustega
Eelmisel nädalal avati Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus “TASE” Lembitu 10 õppehoones, mis veel viimaseid nädalaid Kunstiakadeemia üheks koduks on. Tudengid on vallutanud endised ateljee-ja stuudioruumid ning loonud nendesse oma teostele sobivad ekspositsioonipinnad. Lisaks on Tallinnas mitmeid erinevaid teisi näituseid, kus tudengite töid näha saab. Näiteks avati eelmisel reedel TASE satelliidina tekstiilidisaini tudengite rühmituse NoTe näitus Kraamis.
 
Graafikatriennaali näitus “Pilvepurustajad” EKKMis
Eelmisel nädalal avati Tallinna Graafikatriennaali peanäitus “Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus” EKKMis. Margit Säde kureeritud rahvusvaheline näitus uurib nii loodusliku kui ka andmetööstuste pilve kujundit kasutades inimpsüühika ja tehnoloogia nähtamatuid seoseid ja vastasmõjusid. Näituse toimumisaja vältel leiab kinos Sõprus aset iganädalane kunstifilmide programm. Programmi avafilm on 7. juunil kell 21 linastuv "Järelnoppijad ja mina" (režissöör Agnès Varda). Film pälvis 2001. aastal Pärnu filmifestivalil Eesti telepubliku lemmikfilmi auhinna. 
*Vaata veel*
 
Erik Alalooga “Singulaator”
Tartu Kunstimuuseumis kuni 19.08
Mirjam Hinn “Tardunud helid”
Tartu Kunstimajas kuni 22.06
Kristi Kongi ja Kasper Bosmansi näitus "Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised"
Kumus kuni 16.09
Alexei Gordini näitus "Ma jäin vaikseks"
Kogo galeriis kuni 16.06
LOENG

Alustab seminaride ja töötubade sari “Avatud ARS”
Sel nädalal alustab “Avatud ARS: Connectorium”, üritustesari, mis keskendub küsimustele: Kuidas kunstnikuna ära elada? Kuidas teha esimesi samme rahvusvahelisel kunstiväljal? Kuidas toimib avaliku kunsti süsteem Skandinaavias? Kolmapäeval, 06.06 kell 17 peab loengu Rootsi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand, kus ta tutvustab Rootsi avaliku kunsti süsteemi telgitaguseid ja oma projekte. 07.06 külastab Ekstrand kunstnike ateljeesid ja jagab nõuandeid. Järgmisel nädalal, 13. ja 14.06 toimuvad Norra kunstniku Jan Christenseni loeng ja töötuba kunstiprojektide esitlemisest. Loengutesse ja seminaridesse tuleb registreeruda, samuti on osalemine (v.a Jan Christenseni loeng) tasulised. Täpsema info leiab ARSi kodulehelt
 
VÄLISUUDISED: I Riia biennaal
Eelmisel nädalal, 31.05 avati Riias RIBOCA1 ehk 1. Riia rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaal. Katerina Gregose kureeritud biennaal kannab nime “Everything Was Forever Until It Was No More” ning jääb Läti pealinnas avatuks kuni 28.05. Riia muljeid vahendab kuraator ja kunstikriitik Indrek Grigor.

Saabusin Riiga 29. mai õhtul. Istusin RIBOCA keskse sündmuspaiga vahetus läheduses kohvikus koos kuue lätlasega. Ning nagu kord ja kohus jõudis asi kultuuri näruse olukorra kirumiseni, mille peale märkis üks lauas istujaist sapiselt, et kui 31. mail avatakse RIBOCA, muutub kõik ja kultuur jõuab lõpuks ka Riiga. Järgnes kaks tundi sappi. Midagi muud ei ole ma viimase pooleteise aasta jooksul RIBOCA aadressil kuulnud räägitavat.

31. mai õhtul olid kohalikud – kes kas ei olnud töö pärast professionaalide eelmängul osalenud või lihtsalt trotsisid sündmust – endiselt kriitilised, kuid juba 1. juuni õhtusel peol oli kuulda, et sentiment on muutumas. Ning hiljemalt 2. juuniks oli selge, et kriitika müür praguneb, sest selgus, et RIBOCA tegi Riia kujutava kunsti välja olukorraga tõepoolest imet – mööndusega, et ainus asi, millest seni puudus oli, on raha ning seda on RIBOCA-l nagu sõnnikut.
RIBOCA ei toonud Riiga kättesaamatuid tähti, ei tutvusta teemasid, mida Riias enne ei oleks lahatud ega paista nende kontor silma ka erakordse professionaalsusega võrreldes teiste festivalidega.
Aga kõigele sellele mida teised festivalid Riias on tänini riigi raha eest olnud sunnitud põlve otsas tegema, manustati nüüd tugev annus steroide.

Hea näide on Indrė Šerpytytė puust lõigatud julgeoleku hooned “(1944–1991) Former NKVD-MVD-MGB-KGB Buildings” (2009–jätkub). 2014. aastal võis Riia fotokuu näitusel “Viewfinder” samalt autorilt näha (kui ma õigesti mäletan) nelja fotot puust lõigatud majadest. RIBOCA toppis terve toa maju täis.
Indrė Šerpytytė “(1944–1991) Former NKVD-MVD-MGB-KGB Buildings”
Riias valitseb üleüldine näitusepindade kriis, RIBOCA võttis üle rea juba varem käibel olnud hüljatud pindu ning tutvustas ka mõnd uut. Ning nagu ma juba ütlesin upitas kõik steroididele. Kristaps Morbergsi korteris sai üks tubadest euroremondi tänu Henrike Naumanni teosele "Eurotique".
Henrike Naumann “Eurotique” (2018)
Karel Koplimetsa mudelite kirg sai minu jaoks täiesti uue kvaliteedi läbi “Juhtum nr. 11 TALSINKI” (2016/ 2018) video projitseerimise jaoks ehitatud laevalt mahatulejate tunneli.
Karel Koplimets “Juhtum nr. 11 TALSINKI”
Ürituse PR on ilmselgelt võimas. Väidetavalt aduvad inimesed väljaspoolt Baltimaid Balti keti must-valgete fotode jada tühjal väljal millegi muu kui jumal teab mis rahvuslikust sündmusest laokile jäänud dekoratsioonina. Sattusin Sportas ielal näitust vaatama koos giidiga, ning küsisin täiesti siiralt, kas see panoraam on osa RIBOCA-st?
Erik Kessel “Chain of Freedom” (2018)
Pildil keskel on Hans-Ulrich Obrist

Massimiliano Gionit nägin samuti ringi jõlkumas.

Minu isiklikuks lemmiktööks kogu näituselt on leeduka Julijonas Urbonase “Euthanasia Coaster” (2010). Ma kujutlen vaimusilmas, olgu siis Discovery Channeli või isehakanud YouTube Mythbusters’eid sellest oma versiooni ehitamas, et tuvastada, kas kunstniku väited peavad sõidu letaalsest efektist peavad paika.
Julijonas Urbonas “Euthanasia Coaster” (2010)
Üldiselt ei ole mu südames sooja kohta arhiivipõhistele töödele (võimalik, et valetan siinkohal iseendale), aga Andrejs Strokins suudab oma lugude vormistusega mind ikka ja jälle köita. Strokins’i installatsioon “A Boy Who Set a House on Fire” (2018) on eksponeeritud endise Bolševička tekstiili vabriku territooriumil, kus asub ka Andris Eglītīs’e ehitatud Brick Bar.
Andrerejs Strokins “A Boy Who Set a House on Fire” (2018)
31. mai õhtul kui kõik, kelle ilmavaade ei ole nii vasakule, et oligarhide raha eest juua ei sünni, läksid Jurmalasse kokteilipeole, läksin mina Tellise baari prolede seltsi jõlkuma. Aga mitte ilmavaate pärast, kaugel sellest. Olin lihtsalt väsinud ja kogu selle VIP peo kommunikatsioon oli allapoole arvestust, nii leidsin end Läänemere asemel kehva tümaka saatel lõkke ääres passimas.
Tellise baar on iseenesest planeeritud olema sündmuspaigaks mitmele RIBOCA avalikule üritusele. RIBOCA kuraator Katerina Gregos ütles, et avamise kuuma ja kuiva ilma võlgneme tema läbirääkimisvõimetele kreeka jumalatega. Mõned kolleegid olid sellisest alpusest ehmunud ja on nüüd veendunud, et Zeusi kättemaks tuleb kohutav. Eks näha ole, igatahes tasub RIBOCA-le tulles silm peal hoida ka avalikul programmil, ehk õnnestub Bolševička külastamine planeerida õhtule ühitades selle mõne sündmusega. Teoseid on Bolševičkas kuuelt autorilt ja tee sinna pikk. Nii et kui saab mõnest sündmusest kah osa on omal ettevõtmisest suurem rõõm.
 
Kes on Riias rohkem käinud, sel ei ole RIBOCA sündmuspaikade leidmine raske. Endine bioloogiateaduskonna hoone on samuti nagu tekstiilivabrik Survival Kit-ist tuttavad sündmuspaigad ja Sportas iela näitusepind on sisuliselt Kim?-i kunstikeskuse tagahoov.

Natuke keerulisem võib olla leida Andrejsala sadamas eksponeeritud teoseid, kuigi ka sealseid angaare on varem teatrid kasutanud. Ma loodan, et sinna lisatakse mõned teetähised.
 
Astudes välja Andrejsala angaarist, kus näidatakse Alexis Destoop’i videot “Phantom Sun” (2017) osutas valvur käega ja ütles, et seal taga on meil ka veel üks hall kast. Ega rohkem ei olnudki vaja, et ma teaks, millest jutt.
Jevgeni Zolotko “The Sacrifice” (2018)
RIBOCA kaugeim sündmuspaik on Jurmalas, Dubulti rongijaamas. Väga mugav koht, istute Riias rongi ja Dubpltis rongist väljudes oletegi näitusel kohal. Kogu Dubolti rongijaam on tajukeskne installatsioon, millest vast muljetavaldavaim Viron Erol Verti “Amber Room”, kus toimuvad helikunstnike performance’id. Jällegi soovitan programmile pilgu heita ja oma plaane võimalust mööda sättida, et sõidust maksimum võtta.
Viron Erol Verti “Amber Room”
Pildil vasakul nurgas on RIBOCA kaaskuraator Solvej Helweg Ovesen, tema kõrval merevaigu toa autor Viron Erol Vert. Paremal helipuldi taga on Korhan Erel.
 
RIBOCA-l orienteerumiseks võib soetada paksu lugemiku või kasutada telefoni. Browseri-põhine lahendus, mingit äppi ei ole vaja installida! Sarnaselt mullusele documentale tehakse kataloogi soetajale ka kiirkursus selle kasutamises. Ei midagi keerulist, lihtsalt olukord ise on natuke absurdne ja kentsakas. Huvitav, kas oleks võimalik välja töötada näituse giidi standard lahendus, et ei peaks igal näitusel uusi tingmärke õppima.
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Marika Agu
Kujundaja: Brit Pavelson
Riia biennaali reportaaž: Indrek Grigor


 






This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia