Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 26. veebruar 2017
ÄRA MAGA MAHA
 
Kolmapäeval ja neljapäeval, 28.02 ja 01.03
Kätte on jõudnud aeg, kui kõrgkoolid avavad oma uksed uutele huvilistele! Muuhulgas on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooliga. TKK kutsub huvilisi tuurile ja töötubadesse 28.02 kell 10–15. EKA avatud uste päev on 01.03 kell 10–18.
NB! EKA avatud uste päeva juhatab sisse kohvihommik sisearhitektuuri osakonnas (Nunne 16), kus tudengid räägivad oma kogemusest Brizeti ülikoolis Palestiinas.
 
Katja Novitskova Kumus
NÄITUS
 
Ella Bertilsson ja Ulla Juske Hobusepea galeriis
Hobusepea galeriis avatakse 01.03 kell 18 Ella Berilssoni ja Ulla Juske näitus “11,9 kilomeetrit kesklinnast loodes”. Projekti aluseks on Iiri telesari „Vihmased päevad Blanchis” (Rainy Days in Blanch), mis on ehitatud üles ühe perekonna mitme põlvkonna naiste ja nende sõbrannade lugudele. Kunstnikud muudavad galerii keldrikorruse telesarja võttepaigaks ning ülemisel korrusel esitletakse seriaali esimest osa videona. Kunstnikeduo elab ja töötab Dublinis ning alustas koostööd 2015. aastal magistriõpingute ajal Iiri Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas. Näitus jääb avatuks kuni 19.03.

Mauri Gross avab näituse halastusest
01.03 kell 18 avatakse Vaal galeriis Mauri Grossi näitus "Halastus", kus kunstnik mõtestab elu ja kunsti ning halastuse rolli selles. Olge valmis, sest viigilehed langevad antiiksetelt meheskulptuuridelt ja vaatajad upuvad leekivpunastesse lõuenditesse. Kunstnik Mauri Grossi tööde üheks kandvaks teemaks on küsimus väärtuste kohta, mida ta käsitleb traditsioonilist ja akademistlikku maalilaadis. Näitus jääb avatuks kuni 07.04.

EKA galeriis mängitakse äraarvamismängu
Eelmisel nädalal avati EKA galeriis klaasikunsti magistrantide ja Austria kollektiivi SUPRA//STRUKTUR ühisnäitus “I Spy With My Little Eye 2”. Pealkiri vihjab lastemängule, mida Eestis tuntakse “Soe-külm” äraarvamismänguna. Näituse esimest osa eksponeeriti 2017. aasta detsembris Polymeri A-korpuses. Osalevad kunstnikud: Maarja Mäemets, Mari-Liis Makus, Annika Mätlik, Sigrid Luitsalu, Kateriin Rikken, SUPRA// STRUKTUR: Marlene Lahmer, Oliver Alunovic, István Antal. 

“Riik ei ole kunstiteos” Kunstihoones
Kunstihoones on avatud rahvusvaheline kuraatorinäitus “Riik ei ole kunstiteos”, mille kuraator Katerina Gregos on näitusele kokku kutsunud kunstnikud Eestist ja mujalt. Oma loomingus uurivad nad riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes. Nende nüansirikas käsitlus ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Näitus kuulub EV100 kunstiprogrammi.
 
Katja Novitskova isikunäitus Kumus
Eelmisel nädalal avati pidulikult Kumu kaasaegse kunsti galerii hooaeg Katja Novitskova isikunäitusega “Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste”. Näitus on edasiarendus eelmisel aastal Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljonis eksponeeritud projektist. Novitskova on tunnustatud Eesti kunstnik, kes on elanud pikalt Berliinis ja Amsterdamis ning eksponeerinud oma teoseid näituseasutustes üle kogu maailma. Näitus jutustab kaugest tulevikust, mil maailma sellisena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.
NB! 01.03 kell 18 tutvustab näitust kuraator Kati Ilves. Kasuta juhust!
 
*Vaata veel*
 
Elis Saareväli isikunäitus "Läbi lillede"
Haapsalu Linnagaleriis 03.03. - 01.04
NB! Avamine laupäeval, 03.03 kell 14!

Paco Ulmani isikunäitus "Heitmaa"
Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25.03
Grupinäitus "Metafoorid kodule"
Tartu kunstimuuseumis kuni 15.04
Leonhard Lapini isikunäitus "Tühjus ja ruum"
Kumus kuni 13.05
Eve Kase isikunäitus "2+2=..."
Tartu kunstimuuseumis kuni 13.05
LOENG
 
“Avalik ülesvõte” Ruudu Rahumaruga
Tartu Kunstimaja kutsub 28.02 kell 18.15 kuulama kunstnikuvestlust Ruudu Rahumaruga, mis valmib tema näituse raames Kunstimaja videoseeria “Avalik ülesvõte” tarbeks. Rahumaruga vestleb tema maalidest kunstnik Peeter Laurits. Rahumaru on kunstnik, kes loob fotomaale, kus muinasjutulised loodusjäädvustused kohtuvad psühhedeelse mustrikirjaga. Kunstnik püüab teostes jäädvustada universaalseid ja olemuslikke energiaallikaid ning mõista südame all spiraalina voogavat jõudu.
 
Võimalus praktiseerida tsüaanotüüpiat
Tsüaanotüüpia on iidne fototrükimeetod, mida kasutades saavutatakse erk tsüaansinine trükk. Tartu Kunstimuuseumis õpetab seda meetodit 01.03 kell 17.30 Suurbritannia kunstnik Charlotte Bizewski, kes hetkel on külaline Tartu linnaresidentuuris. Iga osaleja saab luua kaasa võetud joonistuste, kollaažide või fotode põhjal graafilise teose.
 
VÄLISUUDISED
  Kiasmas saab kuni juuli lõpuni näha Maija Luutoneni näitust. Luutoneni kunstiloomingut võib iseloomustada kui maali meediumi laiendamist. Maija Luutonen on üks kunstnike projektiruumi SIC eestvedajatest ja eelmisel aastal käis ta Tallinnas rääkimas Soome kunstnike töötingimustest EKKMi ja KKEKi ühisseerias “Soome tunnel”. Kiasma näitus on esimene Kiasma koostöö Alfred Kordelini fondiga, mille eesmärk on edendada uut Soome kaasaegset kunsti. Igal aastal annab fond võimaluse ühele alustavale kunstnikule saavutada laiemat kõlapinda nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Meenutame, et praegu on Kiasmas avatud ka ülevaatenäitus Baltimaade kaasaegsest kunstist.
 Vene kunstisait aroundart.org pani kokku 2017. aasta lemmikteoste ja –projektide nimekirja koos piltide ja tutvustustega. Hea võimalus saada ülevaade, mis kunsti tehakse näiteks Uurali biennaalil, Moskvas, Jekaterinburgis ja mujal Venemaal.
 New York Magazine’i tuntud kunstikolumnist ja samavõrra kuulsa provokatiivse Instagrami konto omanik Jerry Saltz esines eelmisel nädalal Vice’i uudistes ning arvustas tehisintelligendi loodud kunsti. Huvitav, millal meie Tartu noore kunsti oksjonile mõni roboti tehtud teos satub, et siis Indrek Grigor sellele videoarvustuse teha saaks?
 

♺ MEENUTAJA


Veebruari seksuaalsuse kuu “Meenutaja” heidab pilgu meeste seksuaalsuse kujutamisesse 1990ndatel. Kollaažil on kujutatud Ly Lestbergi teoseid "Kõik kordub II" (1992, pastell) ja "Maine taevas" (1991/1992, foto).

Maria-Kristiina Ulas:
“Kõik olendid olgu isased ja kiilad,
nii saab pilt väga ilus


 
Meesaktide näiteid pole eesti kunstiajaloos üldsegi mitte palju. Üks tuntud, kuid omal ajal tavapäratuimaid mehelikkuse väljendusi “sootust” Nõukogude Eestist oli Leonhard Lapini “Autoportree Veenusena” (1981), mis kompas sugudevahelisi piire ja oli viide Sirje Runge samanimelisele teosele. Kunstiajaloos on naisakt olnud kindlasti meesaktist levinum, olles kunstnikele “tavapäraseks käeharjutuseks”. Eesti kaasaegse kunsti ajaloos on märgiliseks saanud Uue Graafika Grupp, mis tegutses 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses ja kuhu kuulusid näiteks Mall Nukke, Maria-Kristiina Ulas ja Ly Lestberg, kes seadsid meesmodellidele tingimuse poseerida alasti. Nad kuulutasid end vabaks šovinistlikest väikekodanlikest moraalinormidest ja käsitlesid mehe alasti keha kui esteetilist objekti. Näiteks Mall Nukke pani neljandal kursusel hindamisele välja graafikaseeria meesaktidest, mis tema sõnul oli tol ajal tohutu hulljulgus, kuna naiskunstnikelt oodati ju ikka lillede, liblikate ja laste kujutamist. [2]
 
Ly Lestbergi loomingut, s.o suuremõõtmelist graafikat seostati juba 1980. aastate lõpust alates seksuaalsuse, täpsemalt erootika ja kirega.[3] Kunstniku sõnul tulevad mehe ja naise olemused paremini kehades kui nägudes, eriti kui kahe soo esindajad kõrvuti paiknevad, sest see annab võimaluse nende erisusi tähele panna. Samas tunnistab ta, et oma töödes jääb kahe vahele siiski mingi ruum, mees ja naine ei puutugi füüsiliselt kokku.[4] Võib arvata, et kehadevahelise kontakti eitamine subjekti olemuslikkust väljendavatel piltidel suunas Lestbergi kunstiliselt ekspressiivsete üksikute meesaktide poole. Esialgsele edule graafika vallas järgnesid vineerlõikelised, pastell- ja söejoonistusliku tööd, mille puhul tõmmati paralleele Nõukogude monumentaalskulptuuriga, arutleti totalitarismi ja erootika ning nende pealtnäha olematute kokkupuutepunktide iroonilisest ümbermängimisest.[5]
 
Lestbergi aktifotode näitus "Maine Taevas" Rae vanglas 1992. aasta septembris tekitas värskendavat elevust. Fotodel on jäädvustatud mehekeha kui konkreetset füüsilist nähtust, kuid on ka julgelt avatud võimalusi, kuidas seda kasutada abstraktsete kunstiliste kujundite loomisel. Eriti mitmest fotost koosnevates komplektides on keha pildist pilti areneva efektse kujundi aluseks. Samade fotode põhjal valmisid intensiivsetes toonides pastellmaalid ning paar portreed.[6]
 
1995. aastal pildistas Lestberg avaliku elu tuntud nägu, kunstiteadlast Harry Liivranda (sari “Harry”). Tõeliseks pommiks sai aga Lestbergi 1997. aasta näitus “Armastan”, kus olid väljas aktifotod, millel poseerisid tuntud kultuuriteoreetik Linnar Priimägi ja noor modell Tiit Klaos. Näitus põhjustas meediaskandaali, andes põhjust rääkida homoseksuaalsusest ning “gay-sensibiliteedist” kunstis ja avalikus elus. Lestberg ise eitas šoki ja homoerootikaga tegelemist ning mitmed kriitikud viitasid hoopis tööde sarnasusele 19. sajandi akadeemiliste aktietüüdidega.[7] Samal aastal kui toimus “Armastan” korraldas Lestberg näituse “Pietá”, kus küll keskenduti vana naise seksuaalsuse uurimisele, kuid meesakti juurdetoomine lisas freudiliku mõõtme ning ärgitas mõtlema mehe pojarollile.[8]
 
Tundub, et kõrgendatud tähelepanu või lausa vastuseis tabaski kunstnikke siis, kui seksuaalsuse kujutamine ei piirdunud pelgalt alastusega päikeseloojangu taustal või muu sarnase kitšiga ning eraldus seega peavoolu visuaalkaanonist. Olgu selleks siis Lestbergi mehe füüsise kujutised või Mark Raidpere autoportreeline fotoseeria “Io” (1997), millest on saanud Eesti kunsti lähiajaloos seksuaalseid konventsioone murdvatest teostest üheks enim kasutatud näiteks.
 
 
[2] M. Agu, Seks ja kits. – Eesti Ekspress 16.08.2017
[3] M. Kalm, Kirevam kui vanasti. – Eesti Ekspress 27.04.1990
[4] T.Kruus, Ly Lestberg. - Postimees 13.05.1992
[5] P. Pukk, Mythos + logos... Ja ei mingit poliitikat. – Päevaleht 21.01.1992
A. Juske, Totalitaristlik – rahvuslik – erootiline. – Hommikuleht 18.02.1994
[6] T. Kruus, Miks mitte imetleda mehi. – Kultuur 05.09.1992
[7] K. Keskküla, H. Treier, Lestbergi näituse varjutab Priimäe juhtum. – Eesti Ekspress, Areen 09.10.1997
[8] A. Juske, Ly Lestberg ja vanaduse esteetika. – Eesti Päevaleht 16.10.1997
H. Treier, Ly Lestbergi näitusest „Pieta“. – Vikerkaar 12/1997
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Meenutaja: Marika Agu, Aleksander Zahharov
Kaastoimetaja: Maria Arusoo, Marika Agu
Kujundaja: Brit Pavelson


 






This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp