Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 28. mai 2018
Ametlik teadaanne
Kuna jõustunud on uuendatud andmekaitse seaduse regulatsioonide määrus (GDPR), vajame sinu nõusolekut, et soovid ka edaspidi kaasaegse kunsti uudiskirja lugeda. Kui soovid kunstieluga kursis olla, jäta sellele kirjale reageerimata. Kuid kui tahad meie uudiskirjast loobuda, vajuta “Unsubscribe from this list” (asub kõige all).
ÄRA MAGA MAHA!

Kolmapäeval, 30.05
Kolmapäeval kell 18 esilinastub Kumu auditooriumis Piibe Kolka film Katja Novitskovast pealkirjaga “Lähemal vaatlusel. Kuus episoodi Katja Novitskova kunstist”. Katja Novitskova isikunäitus on Kumu viiendal korrusel avatud veel kuni 10.06. Näitus on edasiarendus tema ja kuraator Kati Ilvese eelmise aasta projektist, mis esindas Eestit 57. Veneetsia biennaalil.
 
Neljapäeval, 31.05
Neljapäeval kell 18 esineb loenguga Berliini SAVVY kunstikeskuse üks juhte Antonia Alampi. Alampi räägib näitusest “Geographies of Imagination”, mis SAVVYs septembris avatakse ja kus näeb tekste, kunstiteoseid ja uurimismaterjale, mis mõtestavad teise konstrueerimist kultuuris. Loeng tähistab ühtlasi “Rahvusvahelise laengu” seeria hooaja lõppu, pärast loengu lõppu pakutakse vahuveini. 

Pühapäeval, 03.06
Pühapäeval kell 18 on EKKMis oodata Sandra Jõgeva, Laura Põllu ja Ernest Truely vestlust sarjast "Üks hullem kui teine". Sel korral on teemaks kunstnik ja residentuur. Diskussiooni juhib Sandra Jõgeva, vabakutseline kunstnik, režissöör ja jumestaja. Ta on korraldanud koos Ernest Truelyga rahvusvahelist kunstiresidentuuri Polymeris. Laura Põld on kunstnik, kes on osalenud mitmetes residentuurides.
"Pilvepurustajad" reedel EKKMis ja ERKI Moeshow möödunud nädalal Noblessneris
NÄITUS

Reedel avatakse Tallinna Graafikatriennaali peanäitus “Pilvepurustajad”
01.06 kell 18 avatakse EKKMis tänavu 50. juubelit tähistava Tallinna Graafikatriennaali peanäitus “Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus”. Margit Säde kureeritud rahvusvaheline näitus uurib pilve kujundit ja toob välja erinevaid omailmasid, mis pakuvad alternatiive elule “pilves”. Millised kogemused ja aistingud on veel olemas, lisaks tavapärastele normaalsustele? Näitusel osalevad Andrea Büttner, Babi Badalov, Bianka Rolando, Christoph Keller, Dorinel Marc, Javier Téllez, Karl Larsson & Marco Hellberg, Klaus Lutz, Lilli-Krõõt Repnau, Marje Taska, Paulo de Cantos, Pavel Pepperstein, Richard John Jones, Robert Walser, Sam Porritt, Corita Kent, Suzanne Treister, Tamar Guimarães & Kasper Akhøj, Tyler Coburn, Unndór Egill Jónsson. Näitus jääb avatuks kuni 15.07.
 
Käes on TASE aeg
“TASE” on Eesti kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus on sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna majas (Lembitu 10). Näitus avatakse kolmapäeval, 30.05 kell 17 ja jääb avatuks kuni 13.05. Näitusel osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri ja vabade kunstide bakalaureuse lõpetajad. Samal ajal on üle linna avatud veel erinevate teiste teaduskondade näitused, näiteks “See ei tähenda midagi” Fahle galeriis (ehte-ja sepakunsti eriala lõpetajad) või “NIHE” Tallinna teletornis (moetudengid).

Näitus merineitsidest ja ükssarvikutest
Tartu kunstimajas avati mõni nädal tagasi Šelda Puķīte kureeritud Riia Fotobiennaali näitus “Täna olen merineitsi, homme juba ükssarvik”. Näitus juhib tähelepanu fantaasia, fiktsiooni ja absurdi mõjule erinevatele ühiskonnagruppidele 21. sajandi argipäevas. Näitusel osalevad Reinis Hofmanis, Floris Schönfeld ja Margus Tamm. Riia Fotobiennaal on rahvusvaheline kaasaegse kunsti festival, mille sündmused on sel korral laienenud ka Tartusse.

Kaks näitust Valgas
31.05 kell 14.00 avatakse Valgas Brīvības galerijas (Vabaduse 14) Hülle Haabi ja Juka Käärmanni näitus. Kunstnikud Haab ja Käärmann on ema ja poeg, kes teevad ühisnäitusi juba alates 2004. aastast. Järgmisel teisipäeval, 05.06 kell 16 avatakse Valga muuseumis Peeter Talvistu kuraatorinäitus “Piiripealne”. Tartust sõidab avamisele eribuss, kuhu tuleb registreeruda hiljemalt 01.06 aadressil sekretar@kunstimaja.ee. Näituse teema lähtub piiripealse kaksiklinna Valga-Valka kontekstist ning nii on ka esinema kutsutud kunstnikud, kelle teosed asuvad meediumi mõttes kusagil piiri peal. Näitusel osalevad osalevad Eva Mustonen, Laura Põld, Anna-Maria Saar, Diana Tamane ja Kadri Toom. Näitus jääb avatuks kuni 31.06.

Klaasikunsti näitus Evald Okase muuseumis
Laupäeval, 02.05 kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumis rahvusvaheline klaasikunsti näitus "Teine vaatenurk". Kuraator Kati Kerstna koostatud näituse eesmärk on tutvustada tänapäevase klaasikunsti kaasaegsemat poolt ja pakkuda mõtlemisainet sallivuse ning erinevate vaatenurkade mõistmise, nende võimalikkuse ja vajalikkuse teemadel. Näitus kuulub EV100 kunstiprogrammi.
 
*Vaata veel*
 
Aap Tepper “Neelatud aeg: 10 fotot erifondidest”
Rahvusarhiivi filmiarhiivi ruumid, avamine 29.05
Erik Alalooga “Singulaator”
Tartu Kunstimuuseumis kuni 19.08
Mirjam Hinn “Tardunud helid”
Tartu Kunstimajas kuni 22.06
Flo Kasearu “Aia auk”
Temnikova ja Kasela galeriis kuni 28.07
Kristi Kongi ja Kasper Bosmansi näitus "Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised"
Kumus kuni 16.09
Alexei Gordini näitus "Ma jäin vaikseks"
Kogo galeriis kuni 16.06
RAAMAT

Ilmus Annika Haasi raamat "Meie, mustlased"
Homme, 29.05 kell 17 esitletakse Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses (Telliskivi 60A, I korrus) Annika Haasi raamatut "Meie, mustlased", mille kaasautoriteks on Eesti romade kogukonna lapsed. Fotokunstnik Annika Haas on Eesti romade eluolu jäädvustamisega tegelenud ligi 10 aastat. Raamatu jaoks jagas Haas romalastele fotokaamerad, millega nad ise oma elu said jäädvustada. Raamat kuulub EV100 kunstiprogrammi. 
 
VÄLISUUDISED
Laupäeval, 02.06 avatakse 1. Riia biennaal “Everything Was Forever, Until It Was No More”. Katerina Gregose kureeritud biennaalil osalevad ka mitmed Eesti kunstnikud. Biennaali pealkiri on laenatud Alexei Yurchaki samanimelisest raamatust, kus ta arutleb paradoksi üle, et kuigi Nõukogude Liit tundus igavese ja totaalsena, nähti selle kokkuvarisemist loomuliku asjade käiguna. Kuraator küsib niisiis, kuidas saavad mingid loomulikuna tunduvad asjad sama loomulikult ka tundmatuseni muutuda. Biennaal jääb avatuks kuni 28.10.
Veneetsias avati eelmisel nädalal 16. arhitektuuribiennaal, mis jääb avatuks kuni 25.11. Biennaali kuraatorid on Yvonne Farrell ja Shelley McNamara. Biennaali pealkiri on “FREESPACE”, mille idee on arhitektuuri põhiideedena rõhutada lahkust ja inimlikkust. Eesti paviljon asub sel aastal Santa Maria Ausiliatrice kirikus. Paviljonis saab näha Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha näitust “Nõrk monument”. Lisaks on Eesti paviljoni vastas avatud kuni 30.05 Eesti Disaini Maja pop-up näitus ja pood. Palazzo Bembos saab näha Noore Arhitekti Preemia laureaatide Siim Tuksami ja Sille Pihlaku tööde näitust.

♺ MEENUTAJA


Ärgake Baltimaad
ehk
Balti koostöö kaasaegses kunstis



Juuni lõpus avatakse 13. Balti triennaal, mis asutati juba 1979. aastal, kuid alles 2018. aastal jõuti reaalse koostööni kolme Balti riigi vahel. Selle nädala uudiskirjas uurime KKEKi arhiivis leiduvate kataloogide põhjal, mida on baltlaste ühendamiseks kunsti vallas varem ette võetud.
 
Nõukogude ajal oli Balti triennaalil (algse nimetusena Noorte kunstnike kaunite kunstide triennaal; seejärel Noore balti kunsti triennaal) eesmärgiks esitleda ainult Balti riikide kunstnike töid ning seeläbi kasvatada kohalikku eneseteadvust ning arutada kunsti- ja poliitiliste ideede üle. 1990. aastatel, sotsiaalsete struktuuride lagunemise ja uute loomise ajal, oponeeris triennaal eskapistlikule estetismile (võttes näiteks SKKE 2. aastanäituse “Olematu kunst”), sotsiaalselt kriitilise kunstile (läti kunstniku Olegs Tillbergs näitel) ja modernistlikule skulptuurile (á laleedu kunstnik Mindaugas Navakas).(1)
Ausma Neretniece "Memories" (1991) näitusekataloogist "Forma Anthropologica" (1992)
Triennaalide rõhuasetus oli siiski peamiselt leedu kunstnikel – Eestist võttis näitusest osa vaid mõni üksik kunstnik. Alles 8. Balti triennaal 2002. aastal, mis kandis nimetust “Center of Attraction” võttis see silmnähtavalt ambitsioonikama plaani kui pelgalt noorematele kunstnikele keskendumine. Mahuliselt kasvas triennaal üheks suurimaks kaasaegse kunsti ürituseks siinses regioonis, kaasates üle 60 kunstniku üle Euroopa, Põhja-Ameerika ja Uus-Meremaa. Esmakordselt tekkis triennaalil eesmärk olla terve Ida-Euroopa kunsti tähelepanu keskmes. Enese kehtestamise argumendina toodi muuhulgas välja, et Vilniuse linn asub 20 kilomeetri kaugusel Euroopa keskpunktist. 
 
Kuid Balti triennaal pole olnud ainuke kunstiüritus, mis on proovinud enda alla haarata kogu regiooni. Üheks ideoloogiliseks konkurendiks Balti triennaalile võib pidada Rauma Biennale Balticumi, mida on korraldatud 1985. aastast (endise nimega Botnia lahe biennaal, alates 1977. a.), mille algne rõhuasetus oli soome ja rootsi kunstnike tööde eksponeerimisel. Pärast nimemuutust laienes biennaal tervele Läänemere ümbrusele. 
 
Lisaks Balti triennaalile ja Rauma Biennale Balticumile korraldati Balti kunsti ühisnäituseid Sorose-nimeliste kunstikeskuste võrgustikus, mis ulatus Eestist Bulgaariani. Näiteks korraldati Baltimaade kunstnike näituseid Sarajevos (“Art from Estonia, Latvia, Lithuania in Sarajevo”, 1998) ja Zagrebis (“Baltic Times”, 2001). Iga keskus pakkus omalt poolt kaks-kolm kõige nimekamat kunstnikku, kelle tööd esindasid kohaliku kaasaegse kunsti taset. Üks ülevaatlikum eesti kunsti näitus toimus Zachęta kaasaegse kunsti galeriis Varssavis, kus eksponeeriti koos töid Elmar Kitsest F.F.F.F-ni (“Personal Time. Art of Estonia, Latvia and Lithuania 1945-1996”, 1996).
"Forma Anthropologica" (1992) näituse kataloog
1992. aastal toimus Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja galeriis Luum värskelt iseseisvunud Balti riikide kunstnikke koondav “Forma Anthropologica”. Sel näitusel eelistati eksponeerida nende kunstnike töid, kes osutasid nõukogude ajal vastupanu ametlikult aktsepteeritud “kabinetikunstile”. Oma ajale kohaselt võttis see eesmärgiks teadvustada toimuvaid muutuseid ning sõnastada nende mõjusid “kunsti vabadusele” ning kultuurivälja kiirele kommertsialiseerumisele. 
 
Tänavune katse Balti kunstiavalikkuseid ühendada lähtub hoopis identiteetide killustumisest ja erinevustest rohkem kui sarnasustest. 13. Balti triennaali näitus “Unusta tont” Tallinnas avatakse 29. juunil Tallinna Kunstihoones. 
 
1 – J. Saar, Discords and Uncontextuality. – Misfits. 6th Triennial of Young Baltic Art. The Contemporary Art Centre of Vilnius, 1995, lk 8. 
 
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Marika Agu
Kujundaja: Brit Pavelson


 






This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp