Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 21. mai 2018
NÄITUS

Tartus avatakse Erik Alalooga näitus, kohale viib kunstibuss
Tartu Kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 24.05 kell 18 Erik Alalooga isikunäitus “Singulaator”, mis toob muuseumisse publiku aktiivset suhtlust ootavad masinad ja põgenemistubade loogikast lähtuva narratiivi. Näitus küsib, milline on elu koos tehisintellektiga (AI). Kas tuleviku AI on sõbralik inimkonna teener või hoopis õel ja omakasupüüdlik, kes asub inimkonda orjastama? Erik Alalooga on eesti tegevus-ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu keskpunktis on aastate jooksul olnud analoogtehnoloogilised masinad. Näituse kuraator on Joanna Hoffmann. NB! Näitusele väljub Tallinnast kunstibuss kell 15 ja alustab tagasisõitu kell 22. Registreerimiseks kirjutage palun piia@tartmus.ee.

"Lätted" jätkab Teet Suurega
Voronja galerii korternäituste sari "Lätted" avab sel nädalavahetusel, 26.-27.05 Teet Suure näituse Lääne-Virumaal Naistevälja külas. Teet Suur on avalikkusele tuntud eeskätt Rakvere jõulukuuskede moderniseerijana, tänu millele on see väike linn mitmel aastal järjest maailmakaardil figureerinud. "Lätted" on EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitusesari, mille raames avavad kunstnikud näituseid oma kodukülades ja -linnades. Näitusele viib kunstibuss, jälgi infot Facebookis!
 
Mathias Sildnik avab Hobusepeas näituse
Kolmapäeval, 23.05 kell 18.30 avab Mathias Sildnik Hobusepea galeriis näituse “Vaheala”. Sildnik töötab näitusel edasi Robert Oppenheimeri nimelise heategevusliku ideepanga (ROHI) mõttega, millel põhines ka tema 2016. aasta Draakoni galerii näitus “Õnnelik ruum”. ROHI on tegelenud ideaalse töökeskkonna otsingutega neoliberaalses majandussüsteemis.  “Vaheala” lähtub otsingute tulemustest ja uurib ennustamatut liikumist, mis inimeste valikutes ilmneb. Näitus jääb avatuks kuni 11.06.
 
Arne Maasiku “KAHN” avatud viimaseid päevi
Tallinnas ARSi projektiruumis (Pärnu mnt 154) on kuni homseni, 22.05 avatud fotokunstnik Arne Maasiku näitus “KAHN”, mis on pühendatud Saaremaalt pärit legendaarse arhitekti Louis Kahni loomingule. Näituse kuraator on Kahni uurija Heie Marie Treier. Arne Maasiku ateljee ARSi majas on kujunenud lausa omamoodi Kahni uurimise staabiks Tallinnas – toimunud on Kahni Tallinna uurimisgrupi koosolekud, näitusel aga esitletakse lausa Kahnist inspireeritud kirjatüüpi KAHN BOLD. 
 
Avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaal
Sel nädalal avatakse Veneetsia arhitektuuribiennaal. Eesti paviljoni pidulik avamine on 25.05 kell 18. Tänavu saab arhitektuuribiennaali paviljonis näha Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha projekti “Nõrk monument”, kes uurivad spektrit esindusliku monumendi ja igapäevase arhitektuuri vahel. Pealkiri “Nõrk monument” on oksüümoron, mis pakub värskeid võimalusi ehitatud keskkonnast politiseerituse märkamiseks.
 
*Vaata veel*
 
Šelda Puķīte kuraatorinäitus “Täna olen merineitsi, homme juba ükssarvik”
Tartu Kunstimajas kuni 22.06
Flo Kasearu “Aia auk”
Temnikova ja Kasela galeriis kuni 28.07
Kristi Kongi ja Kasper Bosmansi näitus "Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised"
Kumus kuni 16.09
Alexei Gordini näitus "Ma jäin vaikseks"
Kogo galeriis kuni 16.06
Katja Novitskova isikunäitus "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste"
Kumus kuni 10.06
VÄLISUUDISED
Soome suuremad kunstiinstitutsioonid otsustasid üheskoos panna kokku arengukavad, mille eesmärk oleks nende tegevuses mitmekesisuse saavutamine, rassismi vastu võitlemine, sooline võrdne kohtlemine, jätkusuutlikkuse ja töötajate õiguste tagamine. Projektis osalevad rahvsuvahline etenduskunstide festival Baltic Circle, EMMA Espoo kunstimuuseum, Frame Finland kunstikeskus,  Soome Goethe instituut, Helsingi rahvusvaheline kunstiresidentuur HIAP, Helsingi Kunstimuuseum HAM, IHME kaasaegse kunsti festival, Kone fond, Kiasma kaasaegse kunsti muuseum / Rahvusgalerii, Upeart ja PUBLICS. Kõigi nende strateegiaid näeb lehel artforequality.fi. Otsuse taustana tuuakse välja süvenev ebavõrdsus ja rahvusluse tõus poliitikas, mistõttu peavad kunstiinstutsioonid üle maailma võitlema nende väärtuste ees, mida oma programmis kajastavad.
Mõni nädal tagasi valis Soome välja oma Veneetsia biennaali paviljoni kunstiprojekti järgmiseks aastaks. Sel korral võitis konkursi kunstikollektiiv Miracle Workers Collective (MWC). Projekti eestvedajad on kuraator Bonaventure Soh Bejeng Ndikung (kes kuulus ka documenta14 kuraatorite tiimi), kunstnik ja activist Outi Pieski, kaaskuraatorid Giovanna Esposito Yussif ja Christopher Wessels ja disainer Lorenzo Sandoval. Kollektiivi eesmärk on ümber mõelda Soome paviljoni eesmärk ning teha sellest ruum mõttetalguteks.
Selgunud on ka Austria esindaja 2019. aasta Veneetsia biennaalil, kelleks valiti Renate Bertlemann, feministlik kunstnik, kes tänavu tähistab oma 75. sünnipäeva. Projekti kuraator on Felicitas Thun-Hohenstein. Kunstnik ütleb ise, et on väga õnnelik selle üle, et Austriat esindada saab ning lubab, et näitusel saab näha radikaalset esteetilist sisu ja riskialteid lahendusi. Prantsusmaa valis äsja järgmise aasta Veneetsia esindajaks Laure Prouvosti, kes 2013. aastal võitis Turner Prize'i ja kelle teost saab praegu näha Vilniuses 13. Balti triennaali näitusel. 22. juunil avatakse Prouvosti suur isikunäitus Pariisis Palais de Tokyos.
FOOKUS: Kuressaare

Fookus on rubriik, mis ilmub kord kvartalis ja võtab luubi alla ühe Eesti linna kunstielu. Näitusemajade tutvustused põhinevad intervjuudel galeriide ja muuseumite esindajatega. Lisaks tegutsevad Kuressaares veel Ajamaja galerii ning Maru äri, mis samuti näituseid korraldavad.
Saaremaa muuseumi näitusesaalid
saaremaamuuseum.ee
Kuressaare piiskopilinnus, Lossihoov 1
  • Eduard Wiiralt “Armastus Strasbourg’is / Pariisi kollektsioon” kuni 1. juulini
  • Suvel töötab Saaremaa muuseumi kogudega Jass Kaselaan EV100 kunstiprogrammi projekti “Kunstnikud kogudes” raames, näitus avatakse 12. juulil
Küsimustele vastasid Rita Valge ja Taniel Vares
Saaremaa muuseum on järjepidevalt tegutsenud aastast 1865. Praegu üritatakse näituseprogrammis hoida mitmekesist joont, ka näituseformaate võiks olla erinevale publikule. Kunstinäituste puhul on eesmärgiks näidata Eesti kullafondi kuuluvat kunstiklassikat. Juulis–augustis eksponeeritakse Saaremaa ooperipäevade ja EV100 raames Enn Kunila kunstikogul põhinevat näitust “Muusika eesti maalikunstis“. Praegu on avatud Eduard Wiiralti teoste näitus. Programmi eesmärk on tuua tippkunst saarlastele koju kätte. Saaremaaga seotus ei ole kunstinäituste puhul esmatähtis, kuid igal aastal siiski mõni selline näitus kavas on.
Avamistel käib palju kohalikke kunstiaustajaid ja -toetajaid. Kindlasti võtab Kuressaare publik kergemini omaks juba tuntud klassikalist kunsti kui nüüdisaegset, mis vajaks rohkem "järeleaitamist", et see inimesteni tuua ja omaseks teha. 
 
Muuseumil on hea meel selle üle, et head kunsti saab presenteerida tänu jõukatele kunstiarmastajatele, kes oma kogudesse kuuluvat kunsti tasuta näitusele lubavad. Keskaegset linnust nähakse endiselt atraktiivse eksponeerimispinnana. 
 
Saaremaa muuseumi tegevustoetuse katab riigieelarve, kuid kõik majandamiskulud ja kultuurisündmused ja näitused katab piletitest laekuv omatulu, näitustele saame sellest kulutada ligi 3500 euro aastas. Mõnikord aitab Kulka kohalik ekspertkomisjon. Pikemaajaliseks plaaniks on kogu muuseumi ruumiprogrammi uuendamine ning muuseumi tehniline kaasajastamine: näitusesaali valgustussüsteem on vananenud, puuduvad statsionaarsed niiskusekogujad ja automaatne kliimasüsteem.
Saaremaa Kunstistuudio
kunstistuudio.ee
Lossi 5
  • Kunstistuudio uue loomemajanduskeskuse avamine on 15. juunil 
Küsimustele vastas Anne Tootmaa
Saaremaa Kunstistuudio tegutseb 1992. aastast kunstikooli ja galeriina. Hetkel on viimases etapis Kunstistuudio laienduse arendus, millest Euroopa Liidu toel saab loomemajanduskeskus, kus toimuvad kunstitunnid ning kunstnikud, loome-ettevõtted ja disainerid saavad endale valgusküllased ateljeeruumid. Lisaks lastele ja täiskasvanutele kunstiõppe pakkumisele korraldab Kunstistuudio keskmiselt 12 näitust aastas. Näituste valiku põhimõte on, et eksponeeritav looming kutsuks vaatama, paneks mõtlema, et selle üle saaks diskuteerida. Hariduslik aspekt on oluline ka seetõttu, et Kuressaare noored ei satu tihti näiteks Kumusse. Kaasaegsest kunstist teavad lapsed samuti vähe, sest see pole kooliprogrammis. Näitustega on kaasnenud töötoad, et inimesi kunstile lähemale tuua, samuti kirjutavad lapsed ja noored koolis näitustest retsensioone.
Kunstistuudios külastajateks on nii kohalikud kui turistid. Keskmiselt külastab Kunstistuudiot nädalas 200 inimest. Publikumenu põhjustena võib välja tuua asukoha Kuressaare peatänaval, aga ka pikad avamisajad: kevaditi on Kunstistuudio avatud 10–19, suviti 10–22, ooperipäevadel kuni kella 1ni öösel. Sugugi väheoluline pole seejuures aastatepikkune töö kohaliku kogukonnaga ja endale oma publiku kasvatamine.
 
Kunstistuudio on enamjaolt isemajandav, nende rahastus tuleb kunstikooli õppemaksust ja galerii müügist. Euroopa Liit on küll rahastanud 2006. aastal keraamikaahjude ostmist ja nüüd rahastab EASi Euroopa Regionaalarengu Fond arhitekt Andres Kase projekti järgi valmivat juurdeehitust, mida võib pidada viimase 25 aasta suure unistuse täitumiseks.
Kuressaare Kultuurivara
www.kultuurivara.ee

Kuressaare Raegalerii, Tallinna 2
Matti Pärk "Sülem" ja Aita Kivi "Loodusest lohutatud" kuni 01.06
Kuressaare Kultuurikeskus, Tallinna 6
Andres Koort "Laotus" kuni 01.07

Küsimustele vastas Lii Pihl
Kuressaare Raegalerii alustas tegevust 1995. aastal mittetulundusühinguna linna raekoja hoones. Tänaseni tegutsevas galeriis on toimunud ligi 300 näitust ja alates 2004. aastal laienes näitusetegevus ka kõrvalasuvasse kultuurikeskusesse. Samast aastast kuulub Raegalerii ühtlasi Kuressaare Kultuurivara koosseisu. Kultuurikeskuses on näituseid tehtud juba nõukogude ajast, alates 1967. aastast. Kokku korraldab Raegalerii kahe näitusepaiga peale ligi 40 näitust aastas. 
Raegalerii programmi dikteerib ajalooline hoone. Näiteks on toimunud vanema kunsti näituseid koostöös Eesti Kunstimuuseumiga, seda eriti 1990ndatel ja enne Kumu asutamist. Klassika näitamine on endiselt oluline, veebruaris oli Raegaleriis suurejooneline Eerik Haameri näitus. Siiski eksponeeritakse ka tänapäeva kunstnike teoseid, näituseid tullakse nii pakkuma kui ka hea idee korral võtab galerii ise kunstnikuga ühendust. Kultuurimajas saab teoseid eksponeerida kontserdi-ja teatrisaalis ning fuajees.
 
2017. aastal sündis Raegalerii ja Kuressaare Linnavalitsuse koostöös 2000-euro suurune Eerik Haameri preemia, mille esimene laureaat oli Uno Roosvalt. Samuti korraldatakse koos Saaremaa vallaga Saaremaa kunstiteoste võistlust, kus tänapäeval võivad osaleda kõik Saaremaaga seotud kunstnikud. Viimaste  aastate võistluste laureaadid on olnud Rein Kelpman ja Sirje Eelma.
 
Kuressaare Raegalerii puhul hinnatakse avarust, head asukohta ja töökeskkonda, samuti seda, et asutakse ühel korrusel Saaremaa Turismiinfokeskusega, mis mõjutab positiivselt külastajanumbreid. Arendada võiks tehnilist varustust: eeskätt riputussüsteeme.  Kuressaare kunstielus on kõige huvitavam see, et ühe väikelinna kohta on palju häid ja tegutsevaid kunstigaleriisid, mitmekesisust on palju.
PROFIIL: Merit Karise

Kuressaare Ametikooli
disaini õppesuuna õpetaja


Merit Karise õpetab Kuressaare Ametikooli disaini õppesuunas peamiselt ideeloomega seotud kursusi 2010. aastast. Alates 2012. aastast tegutseb õppesuund uues hoones nimega Disainimajakas. Disainimajakas on tuntud põnevate projektide poolest, mis tihti jõuavad koolist kaugemale, ka välja linnaruumi.


 
Tallinnas klubis 3 on praegu avatud näitus Kontrast 3, mille tööd on valdavalt Disainimajaka vilistlastelt ja õpetajatelt. 26. mail esitlevad Kuressaare tuntud inimesed Tänavafestivalil kangakudumisõpilaste äsjavalminud mereteemalisi tooteid. Päev varem avavad õmbluseriala õpilased EV100 puhul lossipargis, kus kunagi elas palju oravaid, puudele riputatud näituse kunstnukk-oravatest, mis kujutavad karaktereid Kuressaare ajaloost alates talunaistest kuni Kuressaaret külastanud kuninganna Beatrixini.  

Miks on vaja kutsekooli õpilastele õpetada kontseptuaalsemat lähenemist disainile? Miks ei võiks jääda vaid praktiliste oskuste lihvimise juurde? 
Tehnoloogia areneb tohutu kiirusega, aga inimese aju jääb samaks. Idee sünd ja oskus ümbritsevat maailma vaadata pilguga, kuhu-mis-millal-kellele-miks sobib, jääb väga oluliseks oskuseks. Ametikooli õpilastele on oluline tulla mugavustsoonist välja. Erinevalt disainist võib kunsti sahtlisse teha. Disainiõpilastel tuleb varakult harjuda, et kõik, mida teed, läheb avalikkusse. Seega arendame ja harjutame oskust pingutada, end ületada, näidata töid avalikkusele, muuta inimeste mõttemaailma ja selle käigus muutuda ka ise. Need on põhioskused, mida minu meelest on vaja igal haridusastmel. 
 
Mis on põnevaimad projektid, mida õpilastega olete teinud?
Äsja lõppes Disainimajaka koostöö kohaliku restorani Kukuuga, mis asub lossipargis kuursaalis ja millele meie keraamikaõpilased tegid kalakujulised vaagnad. Viimasest ajast oli väga tore Eesti tundesõnade T-särkide projekt, mis oli Tartu Kunstikooli ja Kuressaare ametikooli disainisuuna ühistöö. Tartu Kunstikooli õpilased tegid kujundused eestikeelsete väljendite põhjal erinevate tunnete kohta ja Disainimajaka õpilased lavastasid nende kujundustega T-särkidega reklaamfotod. Projekt sai sooja ja elava vastukaja, see nimetati aasta keeleteo nominendiks. Inimesteni jõudis teadmine, et eesti keele ja kultuuri õpe võib olla ka sellises kaasaegses vormis.

Disainimajakas toimuvate animapäevade raames jõuavad Saaremaa õpetajate ja õpilasteni animafilmide ja nukufilmide töötoad. Ise vean praegu projektijuhina rahvusvahelist kolmeaastast arendusprojekti DesignSTEM, mille käigus valmib disaini ja täppis- ning loodusteaduste lõimitud õppeks e-vara. Meil on partnereid kutsekoolidest ülikoolideni üle Euroopa. Selleks, et disaini teha, on vaja tunda matemaatikat, füüsikat, keemiat, IT-d ja inseneerikat. Projekti käigus arendame välja õppevahendid ja ehitame need ka valmis, mida õpetajad ja õpilased saavad kasutada nii gümnaasiumites, kutsekoolides kui ka rakenduskõrgkoolides. 
 
Mis on kõige huvitavam Kuressaare kunstielus?
Meil on kunsti õppimiseks ja kogemiseks head võimalused. On olemas Kuressaare Kunstikool, erakunstikool Anne ja Disainimajakas, elukestva õppega saab viimasesse tulla kutset omandama või oma oskusi täiendama igaüks. Uus trend kutsehariduses ongi, et lisaks põhiharidusega noortele tulevad kutsekooli ka kõrgharidusega inimesed, näiteks täiskasvanutel on olnud suur huvi tulla Kuressaare ametikooli keraamikat, nahkkäsitööd, kujundusgraafikat õppima. Kogu aasta on võimalik Kuressaare galeriides kunsti näha ja näitustel käia. 
 
Mis on sinu viimase aja parim kunstielamus?
Sel talvel ja kevadel oli Kuressaare Raegaleriis Eerik Haameri näitus. Käisin mitu korda vaatamas ja olen nõus, et Haameri teost “Noor ema” võib pidada Eesti madonnaks. Ostsin ka Haameri biograafia ja näitusealbumi ning lugesin tema mälestusi Kuressaarest ja igatsusest Saaremaa järele paguluses. See oli väga oodatud näitus, sest Haamer on Saaremaa kunsti suurkuju.
 
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Marika Agu
Kujundaja: Brit Pavelson


 






This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp