Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 6. märts 2017
Märts on naistekuu!
Kaarin Kivirähk
 
Kas teadsite, et kuigi ka kunstivallas jagub nais- ja meeskunstnikke maailmas umbes pooleks, on näiteks USA suurte muuseumite kogudes naiskunstnike teoseid vaid 3-5%? ArtReview 2016. aasta kaasaegse kunsti kõige mõjukamate inimeste nimekirjas oli vaid 32% naisi. Maailma kõige olulisemate kunstimuuseumite – Briti muuseum, Louvre ja Metropolitan Museum of Art – eesotsas pole kunagi olnud naisdirektorit. 100 kõige kallimalt müüdud kunstniku nimekirjas aastatest 2011 – 2016 oli vaid viis naiskunstnikku. Kõige rohkem naiskunstnikke on Veneetsia biennaali kuraatorinäitusel olnud aastal 2009, mil osalevatest kunstnikest 43% olid naised. Järgmistel aastatel on see number jälle kahanenud.

Kumu kunstimuuseumi esimesel kahel avamisaastal ei eksponeeritud vahelduvatel näitustel mitte ühtegi naiskunstnikku. Viimastel aastatel on Eesti kunstimuuseumides- ja galeriides olnud nais- ja meeskunstnike näituseid enam-vähem pooleks, kuid olulisemate muuseumite ja näitusepindade isikunäituste au kuulub ikka enamasti meeskunstnikele. Naine võtab vähe ruumi, ka kunstis. Naistepäeva kuu puhul toob uudiskiri naised esile. Selles numbris saab lugeda intervjuud sel aastal Kultuurkapitali kunsti valdkonna aastapreemia võitnud kunstiajaloolase Tiiu Talvistuga
 
Tiiu Talvistu
INTERVJUU
 
„Alati on hea, kui on,
millele vastanduda – kui kõik
takka kiidavad,
on ilmselt midagi valesti!“

Tiiu Talvistu, kes töötas 42 aastat Tartu Kunstimuuseumis laborandi, teaduri, peavarahoidja ja kuraatorina pälvis tänavu Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Talvistu on oma töös peamiselt keskendunud 20. sajandi Eesti kunstiajaloo uurimisele ja sellest kirjutamisele, kõige silmapaistvamalt Pallase kunstnikele. Rebeka Põldsam vestles Talvistuga sellest, mis on talle kunstiajaloolasena ja kuraatorina olnud kõige olulisem.
 
Kuidas saite kunstiajaloolaseks? Kas teid paelus juba varem perspektiiv hakata muuseumis tööle?

Mu Siberis surnud vanaisa oli ajaloolane, kellest palju kodus räägiti, ise teda ei näinud. Reaalainetes olin nõrk. Emal oli raamatukogu kaks korda ära põlenud, nii et eestiaegseid raamatuid väga palju kodus polnud. Selge oli see, et ajalugu oli väga politiseeritud eriala, aga kunstiajalgu võis siiski õppida. Käisime perega palju Leningradis ja alati siis Ermitaažis, mis oli tookord eriti põnev ja huvitav. Ilmselt olid terve meie põlvkonna esimene armastus impressionistid ja alles siis teised.
 
Läks siis nii, et ma statsionaarõpesse ei saanud sisse, aga see-eest sain kunstimuuseumisse tööle. Tol ajal andis Tartus kunstiajalugu ainult Mart Eller, 20. sajandi kunsti lühikursust luges noor Jaak Kangilaski ka. Eller, kes käis muudkui Tallinna ja Tartu vahel, hoidis üksi kunstiajalugu elus, muidu vaadati seda eriala, et pole päris õige asi. Muuseum andis võimaluse kohtuda eestiaegsete kunstiajaloolastega nagu Voldemar Erm, Tuuli Koort ja Virve Hinnov. Nendega õppimine oli selline varjatud õppimine tegevuse käigus, nii et ise ei saanud kohe arugi.
 
Alguses laborandina oli minu ülesandeks tööde kogust välja võtmine ja tagasi panemine, nii et sain neid väga palju vaadata ja selekteerida, mis mulle väga meeldis. Õppisin nii, miks mõnda teost peetakse heaks, mõnda halvaks. Lisaks aitas kindlasti kaasa tihe kokkupuutumine konservaatorite ja kunstnikega läbi käimine, nt Lembit Saarts metsikult analüüsis kõiki maale. Ei ole ise kunsti teinud, see võiks ju olla küll teraapiline tegevus, kuid tundsin, et õigem on jääda uurija ja vaataja positsioonile. Minule on pakkunud vaimset naudingut pigem näituste tegemine. Ettevalmistusprotsess on eriti mõnus, esialgu ajad pildi laiaks ja siis hakkad taas kokku tõmbama. Mida avamisele lähemale seda kõrgemale kerib pinge ja kasvab mõneti ka ebakindlus, kas valitud lähenemise nurk on õige ja kas vaataja tabab sõnumit, mida on püütud edastada.
 
–––––––––– Loe edasi ––––––––––
ÄRA MAGA MAHA!
 
Kolmapäeval, 08.03
Naistepäeval alustab feministlik kultuurifestival LadyFest, mille raames on oodata mitmeid põnevaid sündmuseid. Kraami projektiruumis on 8.–10.03 avatud Tiina ja Mai Söödi näitus “Heli riided” moest ja identiteedist, mis on kokku pandud nende ema Heli suurest riidekollektsioonist. Telliskivi loomelinnakus saab näha fotograaf Annika Haasi näitust “Appi, kiilakas naine!”, mis küsib naiste juuste kandmise traditsioonide kohta. Lisaks on oodata loenguid, töötubasid ja pidusid. Tähistame naistepäeva kultuurselt!
 
NÄITUS
 
Tartus näeb Vene kaasaegset kunsti
Tartu Kunstimuuseumis avaneb 10.03 Julia Polujanenkova kureeritud näitus “Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt”. Näitus toob Tartusse Venemaal aktiivselt tegutsevate noorte kunstnike ühiskonnakriitilised teosed. Kõik kunstnikud tegelevad küsimustega, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust. Osalevad kunstnikud Anna Andržievskaja, Aslan Gaisumov, Dmitri Fjodorov, Artjom Loskutov, Katrin Nenaševa, Alissa Joffe, kunstirühmitus „Zip“. Näitus jääb avatuks kuni 28.05.
 
Kogudenäitus “Kehakeeles”
Tartu Kunstimuuseumis on juba paar nädalat avatud näitus “Kehakeeles”, mis toob Tartmusi saalidesse teosed muuseumi kogudest. Kunstiajaloolase Tiina Abeli kureeritud näitus keskendub kunstiteostele, mille keskmes on inimkeha. Kehateemad võimaldavad kaasa mõelda nii ühiskondlikel kui ka väga isiklikel teemadel. Väljapanek on avatud kuni 29.03.
 
Ede Raadik Haapsalu Linnagaleriis
Haapsalu Linnagaleriis avati eelmisel nädalal Ede Raadiku näitus “kindlasti ei peaks keegi suvaliselt töösse suhtuma, eriti SINA...”. Näitusel keskendub 2015. aastal EKA graafika magistrantuuri lõpetanud Raadik tööteemadele, toetudes oma kogemusele kaubapaigaldajana. Näitusel eksponeeritud teosed “kas siis cv keskuses on kuulutusi ka VÄ?*“ ja “pudelid [kast tühi – karp täis / alus tühi – alus täis]“ on pärit eelmisel aastal Hobusepea galeriis olnud samanimeliselt väljapanekult.  
 
*Vaata veel*
Jaanus Samma isikunäitus "Vahesein"
Temnikova ja Kasela galeriis kuni 11.03
Liisa Kruusmägi isikunäitus "Neetud!"
Vaal galeriis kuni 11.03
Kaja Kannu isikunäitus "Tõusud ja mõõnad"
Draakoni galeriis kuni 11.03
Alissa Nirgi isikunäitus "Kahekaupa"
Hobusepea galeriis kuni 13.03
Nüüdisaegse koomiksi näitus "Hall tsoon"
Tartu Kunstimuuseumis kuni 28.05
LOENG
 
Kumu kutsub tuuridele
Neljapäeval, 09.03 kell 17 on taas oodata Kumu noorteklubi igakuist muuseumituuri. Samal õhtul kell 18 saab kunstiteadlaste Eha Komissarovi ja Elnara Taidre juhtimisel vaadata üle vastavatud näitus “Sümeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad”. Ülo Soosteri, Juri Sobolevi, Tõnis Vindi ja Raul Meele teostest lähtuval näitusel on kuraatorid võtnud teemaks kunsti ja teaduse kohtumise. Neljapäevasel näitusetuuril tuleb juttu Tallinn-Moskva sillast, teaduse mõjust kunstile, Ülo Soosteri sõpruskonnast ja Moskva underground-kunstist.
 
FILM
 
ARSis alustab kunstifilmide festival AFF
10.–11. märtsil seavad kunstifilmide huvilised sammud ARSi majja, kus saab näha paljude armastatud Eesti kunstnike filme. Festivalil osaleb aukartust äratav nimekiri: Merike Estna, Johnson ja Johnson, Raul Keller, Laura Kuusk, Mait Laas, Laivi, Camille Laurelli, Arne Maasik, Marge Monko, Mihkel Maripuu, Marko Mäetamm, Krista Mölder, Robin Nõgisto, Fideelia-Signe Roots, Liina Siib, Ave Taavet, Erik Alunurm, Karl-Erik Talvet, Jaan Toomik, Olivia Verev, Liis Viira ja Visible Solutions LLC. Kõik filme vaatama, seansid on tasuta!
 
TÄHTAEG
 
Avatud kandideerimine ISCP residentuuri
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kuulutab välja konkursi kunstnikele osalemaks 2-kuulises residentuurprogrammis New Yorgis. EKKAK katab avaliku konkursiga valitud residendi lennu- , majutus- ja osalised elamiskulud. ISCP on hinnatud residentuurprogramm, milles osalev kunstnik saab oma ateljeepinna, võimaluse külastada kohalikke kunstiasutusi, galeriisid ja muuseume. Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 24.03 esitada inglise keeles elulookirjeldus, viimase 3 aasta näituseprojektide dokumentatsioon ja vabas vormis motiveeritud avaldus. Vaata lisainfot EKKAKi kodulehelt.
 
VÄIKE EESTI maailmakaardil
 
Eesti kunstnikud vallutavad Saksamaad
Uue kuu algust tähistab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kuukiri, kus antakse teada Eesti kunstnike edusammudest välismaal. Kui eelmisel kuul oli suur hulk meie kunstnikke jõudnud Mehhikosse, siis tundub, et märtsis tegutsetakse aktiivselt Saksamaa suunal. Kris Lemsalu teoseid näeb grupinäitusel “Metamorphosis”, mis alustab Düsseldorfi ja rändab märtsis Berliini. Düssedorfis lõpetab Tove Janssoni loomingust inspireeritud isikunäitusega residentuuri kunstnik Laura Põld. Merike Estna avab näituse koos briti kunstniku Keef Winteriga Cheltenhamis.
 
VÄLISUUDISED
  Tähelepanu, Soome sõbrad! Soome kaasaegse kunsti keskus Frame jagab stipendiume, millega saavad Soomega seotud kunstnikud taotleda rahasid välisnäituste ja publikatsioonide jaoks. Samuti jagatakse raha rahvusvahelistele kunstiprofessionaalidele, kes tahaksid Soome mõnd projekti tegema tulla. Tähtaeg on 31.03, vaata täpsemalt Frame’i kodulehelt.

  Ajakiri Hyperallergic avaldas intervjuu Valeria Napoleonega – kunstikogujaga, kelle kogude põhjal valminud näitus reisib ringi mööda Inglismaad ja on praegu üleval Touchstonesi galeriis Rochdale’is. Napoleone kogu eripära seisneb selles, et on 1990. aastate keskpaigast alates eesmärgiks võtnud koguda naiskunstnike teoseid ja sellega vähendada soolist ebavõrdsust kunstimaailmas.

  Artneti uudisteportaal annab teada, et NADA New York kunstimessil saab näha kunstivälja selle aasta uut trendi ning selleks "trendiks" on "aktivism”. 50% messi piletitulust annetatakse heategevuseks. Samuti võib paljude erinevates boksides eksponeeritud kunstnike loomingut iseloomustada aktivistlikuna. Väljas on nii kunstnike ajaloolisi statement-teoseid, tänapäeva poliitikale tähelepanu juhtivaid kunstitöösid kui ka installatsioone ja fotosid võimalikest mustadest tulevikustsenaariumitest. Artnet Newsi korrespondent leiab, et see on üks esimesi kordi pärast Donald Trumpi võimule saamist, kui üks kunstimess nii tugevalt uue presidendi vastu sõna võtab.
 
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Rebeka Põldsam
Kujundaja: Brit Pavelson








This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp