Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus
Kaasaegse kunsti uudiskiri
  26. jaanuar 2015  

  Kunstnike Liidu eri  
Kaisa Eiche ja Rael Artel
   INTERVJUU   


Kunstnike sotsiaalamet, majavalitsus
ja eestkõneleja üheskoos  

 
Esimene Eesti kunstnikke ühendav keskliit loodi aastal 1922. Nõukogude võimu kehtestamisega varasem liit likvideeriti ning asendati Eesti Nõukogude Kunstnike Liiduga, mis 1990. aastal Eesti Kunstnike Liiduks ristiti. Praegune liidu peakontor paikneb Tallinna Kunstihoones, mis rajati 1934. aastal spetsiaalselt galeriideks ja kunstnike ateljeedeks. Mis on aga pika ajalooga EKLi tänapäev? Millega liit tegeleb ja millised on selle tulevikuplaanid? Läksime külla EKLi presidendile Vano Allsalule ja asepresidendile Elin Kardile ning küsisime üle.

Milleks on vaja EKLi? Mis on teie eesmärk?
Elin: Võib-olla eristun teiste loomeliitude juhtidest selle poolest, et minu nägemuses on loomeliit pigem ametiühing. Kui siiani on EKLiga liitumise põhjuseks sageli olnud ateljee taotlemise võimalus ja aastanäitustel osalemine, siis tegelikkuses võiks EKL pakkuda enamat. Praegu nähakse loovisikut üksikisikust ettevõtjana. Riik võiks võtta vastutuse olemaks loovisikute tööandja, et loovisikutel oleks ravikindlustus, et nende laste tervis oleks kindlustatud jne. See protsess on muidugi väga vaevaline. Kõik saab toimuda koostöös teiste loomeliitude ja ministeeriumiga. Nõme on muidugi nõuda ja eeldada, et riik peab üht või teist tegema, aga keegi peale riigi ei saa olla vabakutselisele kunstnikule tööandja.
[Loe edasi]

 
   3 KÜSIMUST   

„Olen Eesti Kunstnike Liidu
arengute suhtes äärmiselt lootusrikas!”

Maria-Kristiina Soomre
 
Eesti Kunstnike Liit (EKL) on Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna üks olulisi partnereid, kelle arvamust kultuuripoliitika osas arvesse võetakse. KKEKi küsimustele vastas kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, kes leiab, et aina rohkem asendub üksi nurgas nokitsemine ja pidev vastastikune konkureerimine koostööga, mis toob kaasa reaalse tegevuse ja sõnumite võimendumise.
[Loe edasi]
 

   KÜSITLUS  

Kes on EKLi liikmed? 

 
Eesti Kunstnike Liidus on 967 liiget ja 19 alaliitu. Nagu liikmete muljetavaldavast arvust ja alaliitude rohkusest järeldada võib, on EKLi liikmed eri vanuses, erineva loomingulise käekirjaga ja spetsialiseerunud erinevatele kunsti valdkondadele. Küsisime EKLi liikmetelt, mis on nende jaoks liidu mõte ja miks peaksid loovisikud liitu kuuluma. Küsimusele vastasid Heie Treier, Kaido Ole, Liina Siib ja Eve Kiiler.
[Loe edasi]
 
Heie Treier
AICA, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

"EKL võib ju tunduda vanaaegne ja lohisev, kuid on võimatu kujutleda sellist maailma, kus EKLi olemas pole."

 
Kaido Ole
individuaalliige

"Kunstnike Liit peaks olema selline tagasihoidlik, aga usin asutus, kes seisab hea kõige selle eest, mis kunstnikke ja kunstielu toetab, kuid selle vahetu toimimise jätab oma liikmete hooleks."
 
Eve Kiiler
Sõltumatute Ühendus

"Liidu eesmärk on kunstnike ja kunstivaldkonna esindamine ühiskondlikus elus."


 
Liina Siib
Fotokunstnike Ühendus

"Nii funktsioone kui ka liitumispõhjusi on väga erinevaid – alates soodushinnaga galeriinäituste korraldamise võimalusest kuni kuuluvustunde tekitamiseni."

 
MEEL. VAHTRA. FARKAS- idealist function

   REFERAAT   

Stop being poor!
Kaarin Kivirähk 

 
Tsitaat, mille eest miljonäritar Paris Hiltonit jätkuvalt nöögitakse, sobib ootamatult hästi kunstitöötajate ebakindlate töötingimuste vastu võitlemise protsessi kirjeldamiseks. Olulisim institutsioon, kes Eestis probleemiga aktiivselt tegeleb, on kunstnike jaoks seni olnud Eesti Kunstnike Liit. Siinkohal väärib tutvustamist Suurbritannia alternatiiv, kuidas saab omaalgatuslikult ja kindlal otstarbel loodud ühingu asutamisega kunstnikke kimbutavate probleemide vastu võidelda.
[Loe edasi]

 
MEEL. VAHTRA. FARKAS- idealist function


ÄRA MAGA MAHA!


Reedel, 30.01
Kell 18.00 avatakse Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses Maria Arusoo kuraatorinäitus „MEEL. VAHTRA. FARKAS – idealistlik funktsioon”. Reede hommikul kell 7.00 alustab Tallinnast Vilniusesse sõitu eribuss, mis näitusehuvilised pühapäeval ka tagasi Eestisse toob. Kirjuta aadressil sten@cca.ee ja broneeri endale mõnus nädalavahetus Vilniuses! Kiirusta!
 


NÄITUS


Vaalas tuleb uus näitus
29.01 kell 17.00 avatakse Vaal galeriis noorte kunstnike grupinäitus „Teekond”. Näitusel eksponeerivad Liisa Kruusmägi, Liisi Küla ja JHP (Johan Henrik Pajupuu) oma video- ja heliteoseid ning installatsioone, mis keerlevad teekonna temaatika ümber. Kunstnikud mõtisklevad oma töödes nii eksistentsialistlike küsimuste kui ka kunstniku identiteedi, reklaami ja tootemargi loomisega seotud väljakutsete üle. Laupäeval, 31.01 kell 14.00 on galeriis vestlusring, kus kunstnikud tutvustavad näitust ja seletavad oma mõtteid.

Flo Kasearu Temnikova ja Kaselas
Eelmisel nädalal avati Temnikova ja Kasela galeriis Flo Kasearu näitus „Ülestõus”. Kunstniku värskel näitusel eksponeeritakse paberlennukeid meenutavaid metallist lennukimudeleid, mis viitavad tänasele julgeolekusituatsioonile Euroopas ja maailmas. Flo Kasearu on Eesti tunnustatud kaasaegne kunstnik, kes noppis mõned aastad tagasi Köler Prize’ilt topeltvõidu ning avas Pelgulinnas oma majamuuseumi. Vaata ka saadet „Meie aja kunst” Flo Kasearust!

Kilekotimeri ja talveliblikas
Eelmisest nädalast on Nancy Nakamura Ideederiiulis avatud Minna Hindi näitus. Näha saab kunstniku Alllinnaga koostöös sündinud installatsiooni, kus kohtuvad video üksikust liblikast ja mahedalt mügisev kilekotimeri. Ideederiiuli „püsiekspositsioonis” on aga veel lisaks mitmeid põnevaid ja omapäraseid teoseid erinevatelt kunstnikelt. Kui sa pole veel Ideederiiulisse sattunud, siis mine vaata üle! Nancy Nakamura Ideederiiul asub Tallinnas aadressil Kopli 83.
 


LÄHIREGIOON


Vilniusesse eesti kunsti vaatama!
Maria Arusoo avab 30.01 Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses kuraatorinäituse „MEEL. VAHTRA. FARKAS – idealistlik funktsioon”. Dénes Farkas on kunstnik, kelle näitus moodustas eelmisel Veneetsia biennaalil Eesti paviljoni ekspositsiooni. Lisaks Farkase töödele on näitusel väljas ka hiljuti Kumus suure isikunäitusega esinenud Raul Meele teosed ning fotograafi ja Lugemiku kirjastuse ühe asutaja Anu Vahtra looming. Kindlasti on näitus eesti kunstisõbra must-see, sest Arusoo eelmine kuraatoriprojekt „Arheoloogiafestival” eelmisel suvel Tartu Kunstimuuseumis pälvis paljude kunstiinimeste väga sooja vastuvõtu.

Lätis mõtiskleb Tanel Rander Ida-Euroopa üle
Teel Leetu ei saa vahele jätta ka Riiat, sest Riia Kaasaegse Kunsti Keskuses on kuni 30.01 avatud Tanel Randeri näitus „The Frontline East”, mis on osa kunstniku nelja aasta pikkusest uurimistööst, mis jälgib Ida-Euroopa arenguid. Kas piirkond, kus me elame, on Lääne matkija, Euroopa ja Venemaa vaheline rindejoon või midagi hoopis muud? 28.01 on näituse publikuprogrammi raames ka vestlusõhtu, kus lisaks kunstnikule on kohal kunstiajaloolane Magdalena Radomska.
 


LOENG


Mis asi on Tartu 88?
Näitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” projektist „Tartu 88” on nüüd kaante vahele saanud. Tartu galeriide lähiajalugu uuriva näituse ja kataloogi koostajaks on kunstiteadlane Triin Tulgiste. Õhtu jooksul tutvustatakse arhiivprojekti „Tartu 88”, mille raames on muuseumis endiselt avatud ka Tartu grafitikunstinäitus. Miks uurida kunstiajaloo lähiminevikku, kuidas dokumenteerida sotsiaalmeedia vaidlusi ja kuhu kadus info flopidiskide pealt? Üritus algab 29.01 kell 19.00!

Liina Siibi „Saaremaa valss” rambivalguses
Kumu kutsub kunstisõpru kolmapäeviti pärast tööpäeva endale külla. Sel korral, 28.01 kell 18.00, tutvustatakse rahvale Liina Siibi 2013. aasta teost „Saarema valss” näituselt „Jutustades lugusid”. Tunnustatud eesti kaasaegne kunstnik Liina Siib on loonud Kumu viienda korruse galeriisse ruumiinstallatsiooni, mis jutustab vaatajale „Saaremaa valsi” loo. Lugu algab nõukogudeaegsete lööklaulude marsirütmis ja lõpeb maheda mulinaga soome pensionäride kõrval Saaremaa kuulsates spaades. Teose tähendust tutvustab huvilistele kunstiteadlane Ragne Nukk.
 


LUGEMIST


Kunstitöötajate elust
Kas kunstnik teeb tööd? Kuidas hinnata kunstiteose sisse peidetud loomingulist tööd? Loe selleteemalist artiklit kunstiajakirjast Mousse. Samal teemal kirjutab ka Marion von Osten ajakirjas E-Flux. Vanemast kirjandusest soovitame aastast 1979 pärinevat ajakirja Heresies, kus New Yorgi naised kirjutavad kultuuritöötajate töötingimustest. 

Valimistest kunstikriitiku pilgu läbi
Kunstikriitik Hannes Aava kirjutas eelmise nädala Eesti Päevalehte põneva analüüsi linnaruumis ilutsevatest valimisplakatitest. Aava on semiootiku täpsusega välja toonud näiteks Reformi- ja Keskerakonna plakatite dialoogilisuse ja sotside palakatite seotuse 1920. aastate vene revolutsiooni esteetikaga. Vabaerakonna plakatite kohta ohkab graafilise disaini trende tundev Aava, et need on lihtsalt „nii 2000ndad”. Tõepoolest, millal saabub aeg kui valimisreklaami eest jagatakse Disainiauhindade galal graafilistele disaineritele auhindu?

Samma kampsun kui kodanikuühiskonna võrdkuju
Kodanikuaktivistide ajakiri Hea Kodanik on nüüdseks leidnud tee eesti inimeste postkastidesse. Kui sinu postkast nende väljavalitute sekka ei sattunud, siis võid ajakirja leida raamatukogust, mõnest kohalikust keskusest või ka lugeda internetist. Ajakirja kaanel on Jaanus Samma kampsunipoest pärit teos, väljaandest võib aga lugeda, et Samma tuletab meile jätkuvalt meelde, et „kunst peab seisma ühiskonnas erinevuste võimalikkuse eest”. Hea Kodanik arvab, et samasugune ülesanne on ka kodanikuühiskonnal. 
 


MUUSIKA


Kiwa siseneb muusikamaailma
Artishok Records kogub ja jagab kuulamiseks eesti kunstimaastikul esinevaid põnevaid ja tähelepanuväärseid muusikateoseid. Eriline huvi on Artishokil just näitustele ja kunstile loodud heliteoste vastu ning esimesena jõudis hiljuti avalikkuse ette kunstnik Kiwa loodud installatsioon „Vaikus”. Teos valmis 2013. aasta kevadel Tartu Kunstimuuseumi näituse „Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!” tarbeks, mis keskendus henrimatisse’iliku käekirjaga pallaslase Endel Kõksi loomingule. Kiwa tööd saad kuulata siit. Kuula ja rõõmusta!
 
 

KOMMENTAAR

  Siim Ghert Preiman, kultuuriklubi Kelm kuraator  

17. jaanuaril tähistas oma 80. juubelit legendaarne Kuku klubi. Tallinna Kirjanike Majas on uuele elule ärganud Pegasus, Tartu osakonna majas alustas umbes aasta eest tegevust Arhiiv. Kuid kultuuriklubisid asub ka väljaspool loomeliitude majasid. Tänapäevase kultuuriklubi olemuse ja sellega seotud probleemid võtab kokku kultuuriklubi Kelm kuraator Siim Preiman.
Mulle näib, et kultuuriklubidest rääkides peame eelkõige meenutama kõikvõimalikke kohvikuid, baare ja muid kasumile suunatud lokaale, kus kultuuriprogramm täidab mingisuguse lisaväärtuse rolli, eksisteerides selleks, et inimestel oleks põhjust lokaali külastada ka muudel põhjustel kui pelk nälg või janu. Kultuuriklubi kui sellist võiks aga vastupidiselt ette kujutada ambivalentse ajaveetmiskohana, kus kõrvuti eksisteerivad kõikvõimalikud kultuurinähtused ning programmi sisu dikteerib erinevate õhtute külastajaskonna. Selline mudel ei toimi puhtalt kasumile orienteeritud lokaalide puhul, sest muutlik külastajaskond vähendab võimalust püsikundedest koosneva päästerõnga tekkimiseks. Ainult kultuuri nautima tulnud külaline ei pruugi alati ka keelekastet osta.
 
Luule-, filmi-, vabalava-, videomängude- ja kunstiõhtutele võib oodata pigem väikeseid, aga pühendunud huviliste ringe, mitte hiiglaslikke inimmasse. Seega on kultuuriklubi pidamine praegusel lokaalimaastikul problemaatiline. Seltsi- ja kultuurielu ühendamine võib mõjuda võõristavalt. Kuigi kultuuriline klubitegevus ei ole mingi uus asi, on see unustusse vajunud ja võib külastajale näida kummalise megamix’ina, kus ühe katuse alla üritatakse paigutada rohkem kui sinna tundub mahtuvat. Veidral kombel on lahenduseks elujõuline kompromiss kasumliku baari ja entusiasmil põhineva kultuuriklubi vahel, kus nädalavahetuse massipidudega teenitud raha võimaldab nädala sees korraldada vaat et juba heategevusliku või filantroopilisena näivat kultuuritegevust. Eriti hea on, kui nädalavahetuse püsikunde satub lihtsalt ühte õlut otsides eneselegi teadmata näiteks kaasaegse kunsti näituse keskele.
 
Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Rebeka Põldsam
Keeletoimetaja: Ester Kangur
Kujundaja: Brit Pavelson

SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee
Telli uudiskiri

Loobu uudiskirjast