Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 12. veebruar 2017
SAATESÕNA
Kas naiste emakad on riiklik ressurss?
Kaarin Kivirähk
 
Veebruari uudiskirjade teema on seksuaalsus. Eelmises numbris alustasime Lõuna-Aafrika kunstniku Tabita Rezaire’i videoteosega “ASS 4 SALE”, mis tegeles twerkimise positsiooni uurimisega popkultuuris seoses soo- ja rassiküsimusega. Tänasest uudiskirjast saab lugeda Paul B. Preciado tõlkeartiklit. Documenta14 kuraatorite tiimi kuulunud Preciado on oma kuraatoripraktika ehitanud ümber seksuaalsust puudutavate teemade ja võidelnud transsooliste õiguste eest. Artikkel, mis ilmus esimest korda maailma ühes suurimas kunstiajakirjas Artforum selle aasta jaanuaris, räägib seksuaalsusest uuel, digitaalsete masinate ajastul. Umbes sellisel, nagu seda kujutab Katja Novitskova, kelle 57. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näituse edasiarendust saab alates 23. veebruarist näha Kumu kaasaegse kunsti saalis.

Nüüdisaegne maailm ei ole traditsioonilist reproduktiivse seksuaalsuse mõistet avardanud mitte ainult rasestumisvastaste tablettide, vaid ka näiteks kehavälise viljastamise, soovahetusoperatsioonide, geenitehnoloogiate tuleku kaudu, kirjutab Paul B Preciado. Mis elu elavad sellised tehnoloogiad rahvusriigi ja neoliberalismi ajastul?

Veebruaris tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, millega kaasneb ulatuslik kunstiprogramm. Lisaks Katja Novitskova isikunäitusele on veebruari tähtsündmus kaasaegses kunstis kindlasti maineka kuraatori Katerina Gregose kuraatorinäitus “Riik ei ole kunstiteos”. Tallinna Kunstihoones 16. veebruaril avatav väljapanek tõstatab paljude kunstnike kaasabil küsimusi tänapäeva rahvusriigi kohta. Paul B. Preciado küsib samuti, mis saab meist ajastul, kui pead tõstev fašistlik rahvusriik soovib näiteks naiste emakaid kasutada riikliku ressursina, omades selleks ühtlasi ülivõimsaid tehnoloogiarelvi, millega kontrollida, välistada ja hävitada inim- või mitteinimorganisme?
 
Barokne tehnopatriarhaat

Paul B. Preciado
Artikkel ilmus esimest korda ajakirja Artforum 2018. aasta jaanuarinumbris.
Tõlkinud Karl Erik Saks

"...Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi standardiseeritud heteroseksuaalsus koos selle identiteedi ja erinevuse loogikaga toestab seksuaal-industriaalset taylorisatsiooni ja genitaal-fordismi. See meditsiinilis-legaalne seksuaalsuse kontseptsioon aitas bioloogilise taastootmise muuta võimalikult kiireks ja odavaks, selleks et tagada tööjõud tööstuse tarbeks ja uued rahvusriigid. Selle lõpptulemus: tuumikperekonna – eraldatud, paljunemise ümber konstrueeritud ja hõlpsasti siiratav kooslus, mis peab hõlbustama rassilist ja majanduslikku segregatsiooni – ühiskonna baasüksuseks kinnistamine. Modernism lõi mitte üksnes uue masinaga kohandatud töötava keha, vaid ka uue hinge, kes on võimeline ihaldama vaid seda seksuaalsust, mis on taastootmise seisukohast tulus.

Kolmas võimutehnika tüüp on farmakopornograafiline kord, mis on esile tõusnud alates 1960. aastatest, kuigi selle juured peituvad 1953. aastas, kui avastati DNA kaksikheeliks. Seda võimukorda iseloomustab genoomide väljaselgitamine ja manipulatsioon: hormonaalsete ja kirurgiliste meetodite kaudu, millega muuta keha välimust ja ainevahetust, ning uute soo, interseksuaalsuse ja transseksuaalsuse kontseptsioonide leiutamise kaudu. Need uued sotsiaalse juhtimise modaalsused on vastureaktsioon seksuaalse erinevuse episteemilise korra kriisile. Kuigi paistab selge olevat, et sugu ei saa taandada kahele sugupoolele ega defineerida nii-öelda reproduktiivorganite kuju järgi, püüdlevad ravi- ja õigusasutused binaarsuse rekonstrueerimise poole, et säilitada ühiskondlikke hierarhiaid. Samas on viimaste kümnendite jooksul heteroseksuaalset paljunemist juhtivad tehnikad üha ilmsemaks saanud.

Esiteks eraldasid (naiste) rasestumisvastased tabletid heteroseksuaalsuse paljunemisest, muutes iganenuks arusaama, mis esialgu õigustas hetero- versus homoseksuaalsuse skeemi kui normaalse paljunemisvõimelise ja patoloogilise mittepaljunemisvõimelise seksuaalsuse vastasseisu. Teiseks, in vitro (kehavälise) viljastamise tulekuga hakkas seksuaalne rekombinatsioon toimuma kehaväliselt. Varsti muudab välise emaka industrialiseerimine ka arhailise maskuliinsuse ja feminiinsuse eristamise iganenuks. Orgaaniliste ja tehislike sigitajate vältimatu eristamine toob kaasa uue taastootva tööjõu tüübi. Kolmandaks andis internet – globaalne masturbatiivne multimeedia protees, mis pakub piiramatut ligipääsu pornograafiale ja tarbimisele – viimse halastuslöögi niigi juba ümberpiiratud arusaamale kehast kui taastootva energia konteinerist, mida tuleb kasutada ainult laste eostamiseks. See võimukord suunab taastootva energia tootmise valda ja transformeerib rahaliseks väärtuseks..."


 
"Riik ei ole kunstiteos" Tallinna Kunstihoones
NÄITUS
 
“Riik ei ole kunstiteos” Tallinna Kunstihoones
Reedel, 16.02 kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Katerina Gregose kuraatorinäitus “Riik ei ole kunstiteos”. Gregos on näitusele kokku kutsunud kunstnikud Eestist ja mujalt. Oma loomingus uurivad nad riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes. Nende nüansirikas käsitlus ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Näitus kuulub EV100 kunstiprogrammi.
NB! Avamisjärgsel laupäeval, 17.02 teeb Katerina Gregos kell 14 näitusel kuraatorituuri. Ole kohal!

Koomiksinäitus Temnikova ja Kasela galeriis 
Kolmapäeval, 14.02 kell 18 avatakse Temnikova ja Kasela galeriis Margot Sameli kureeritud rahvusvaheline näitus “Kõik hõljuvad kehad püsivad õhus, kuni nad on oma olukorrast teadlikud”. 20. sajandi alguse futuristidest ja dadaistidest alates on koomiksite kummina venivat füüsikat tabava ühiskonnakriitikana kasutanud mitu põlvkonda kunstnikke ja see on ajakohane praegugi. Näitus uurib koomiksite ja joonisfilmi keelt nüüdiskunstivoolude ja meediumiülese identiteedipoliitika raamistuses.

Ruudu Rahumaru Tartu Kunstimajas
Neljapäeval, 15.02 kell 17 avatakse Tartu Kunstimajas fotokunstnik Ruudu Rahumaru isikunäitus “Maa embus ja tule laul”. Kunstniku fotomaalidel kohtuvad loodusjäädvustused ja psühhedeelne mustrikiri. Ruudu Rahumaru on lõpetanud 2015. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoeriala. Ta on aastaid olnud seotud Tartu tänavakunsti skeenega ning eksponeerinud oma teoseid ebatavalistel pindadel. Näitus jääb avatuks kuni 11.03.
 
*Vaata veel*
 
Reimo Võsa-Tangsoo isikunäitus "Vahetu vaevatasu"
Draakoni galeriis kuni 23.02
Paco Ulmani isikunäitus "Heitmaa"
Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25.03
Eve Kase isikunäitus "2+2=..."
Tartu kunstimuuseumis kuni 13.05
Grupinäitus "Metafoorid kodule"
Tartu kunstimuuseumis kuni 15.04
LOENG
 
Algab loengusari “Tee tööd, siis tuleb ka armastus”
Laupäeval, 17.02 algab Eesti Kunstiakadeemias Eesti nüüdisaegse kunsti kiirkursus “Tee tööd, siis tuleb ka armastus”. Koolituse läbinu orienteerub Eesti nüüdiskunstis, tunneb olulisimaid kunstnikke ja on saanud mõningase ülevaate nende loomingust. Milline on see meie aja kunst? Ja milline on nüüdisaegse kunstniku portree? Nagu küsiti ühes BBC telesarjas – mida teevad kunstnikud päevad läbi? Kursuse korraldab kunstiteadlane ja kriitik Maarin Ektermann. Osavõtt maksab 65 eurot ja tunnid toimuvad üldjuhul kuu kolmandal laupäeval.
 
Loeng Tartu hruštšovkadest
Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste peaspetsialist Egle Tamm peab Tartu Linnamuuseumis 22. veebruaril kell 17 loengu “Hruštsovkad – osa kultuuripärandist?”. 1950. aastate teisel poolel jõuti arhitektuuris liialdustest loobumise sildi all teise äärmusesse – lakoonilise minimalismini. See võimaldas täita tegelikku eesmärki – ehitada hästi odavalt ja hästi palju. Nii tekkis majatüüp, mida toonase NSVL Kommunistliku Partei juhi Nikita Hruštsovi järgi kutsutakse hruštšovkaks. Hruštšovka, mis omal ajal pakkus täiesti uut ja senisest paremat elukvaliteeti, on samas olnud üks põlatumaid elamutüüpe, mis paljude arvates tuleks nii seest kui ka väljast ümber ehitada või üldse lammutada. Sissepääs loengule maksab 2 eurot.
 
RAAMAT
 
Ilmub uus kunstiväljaannete sari
Ilmuma hakkas kunstivihikute sari “Kodutud tekstid”, mille algatasid Maarin Ektermann, Maria Muuk ja Ott Kagovere. Esimeste vihikutena ilmusid “Kunstitöö” alateema all tõlgituna Jan Verwoerti tekst “Ammendatus ja ülevoolavus. Tegutsemissurve ületamise viisid”, “Kureerimisest” alateema all intervjuu Tiiu Talvistuga (autorid Maria-Kristiina Soomre ja Maarin Ektermann) ja “Omaalgatuslikud kultuuripraktikad” teema all intervjuu Kultuuriklubiga Kelm (autor Maarin Ektermann). Vihikud on saadaval Tallinnas raamatupoes Puänt, peatselt Tallinna Kunstihoones Lugemikus ning Tartus Tartmusi ja Utoopia raamatupoes.
 
TÄHTAEG
 
Eesti Instituut otsib venekeelset projektijuhti
Eesti Instituut otsib projektijuhti arendama Eesti kultuuri tutvustava mitmekeelse veebiportaali kultuur.info venekeelset osa. Tema ülesanne on toimetada kultuuriinfot ja tõlkida seda eesti keelest vene keelde, otsida ja juhendada kultuuriblogi kirjutajaid, ning hallata portaali sotsiaalmeediakanaleid. Kandidaadilt eeldatakse koostööprojektide algatamist, mis suurendaksid muukeelse publiku huvi Eesti kultuurisündmuste vastu. Vaata täpsemalt Eesti Instituudi kodulehelt. Kandideerimise tähtaeg on juba 15.02!
 
Kuraatoreid oodatakse CPR programmi
Kuni 15.02 on veel võimalik kandideerida kuraatorite programmis (CPR) osalema, mis sel korral kannab pealkirja “Dimming the Northern Lights”. Välja valitud kuraatorid viiakse täielikult kinnimakstud uurimisreisile Fääri saartele, Soome, Islandile, Norrasse ja Rootsi selle aasta augustis. Külastatakse kunstnike ateljeesid, kohalikke kunstiasutusi ja loetakse juurde riikide ja linnade sotsiaalpoliitilisest ajaloost, kunstiajaloost ja kultuurist. Pärast reisi peab iga kuraator välja mõtlema kunstiprojekti oma kodulinnas. Nende projektide hulgast valitakse välja parim, mille teostamiseks antakse raha.
 
VÄLISUUDISED
  Kuigi internetikunst on surnuks kuulutatud juba lugematu hulk kordi, tundub siiski, et see on taas tulnud, et veel mõneks ajaks kaasaegse kunsti muuseume ja galeriisid valitseda. Bostoni ICAs avati eelmisel nädalal suur näitus “Art in the Age of the Internet, 1989 to Today”, mis on pühendatud sellele, kuidas internet on kaasaegset kunsti muutnud. Kuraator lubab, et näitusel defineeritakse internetti kui sotsiaalset konstruktsiooni, mis on muutnud kõike: seda, kuidas me sööme, kurameerime, poes käime, reisime ja asju näeme. Näha saab mitmete kunstnike teoseid, nende seas ka post-interneti kunsti staaridelt, nagu Hito Steyerl ja Juliana Huxtable. Eesti publiku rõõmuks avaneb järgmisel nädalal Kumus internetikunstnikuks nimetatud Katja Novitskova isikunäitus.
  Eelmisel nädalal levis internetis intervjuu Uma Thurmaniga, kes tõi päevavalgele uusi fakte Harvey Weinsteini juhtumi kohta ning kirjeldas ka Quentin Tarantinot üsna halvas valguses. Sellele intervjuule toetudes kirjutab Elise Bell ajakirjas Dazed muusade rollist kunstiajaloos ning sellest, et võib-olla oleks muusadel aeg juhtimine taas enda kätte võtta.
 
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Maria Arusoo, Marika Agu
Kujundaja: Brit Pavelson
Keeletoimetaja: Riste Uuesoo
Tõlge: Karl Erik Saks







This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp