Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspäeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 9. aprill 2018
SISSEJUHATUS


Kunstnikust sai ajaloolane
Kaarin Kivirähk
 
Aprilli uudiskirjade teema on ajalugu, selle juhatab sisse kuraatori ja kunstiteadlase Dieter Roelstraete artikkel “Labidameetod: arheoloogiline kujutlusviis kunstis”. Artikkel ise on ka omamoodi ajalooline – ilmumisaastaga 2009 tähistab see tänavu 9. sünnipäeva.
 
Roelstraete on selles tekstis käsitletud teemat edasi arendanud ka hiljem – näiteks kuraatorina 2013.–2014. aastal sama nime kandval näitusel Chicago kaasaegse kunsti muuseumis. Ometi on just algselt e-fluxis ilmunud tekst esimene, milles Roelstraete sõnastas ühe oma olulisema mõtte ning kirjeldas uut tüüpi kunstnikku, kelle looming tähendab (tihti ajaloolist) uurimust. Uurija-kunstniku ateljee ei ole tavaliselt 20. sajandi modernistile omaselt täis pintsleid ega värviplekke, vaid raamatuid ja ajakirju ning tema teosed asuvad enamjaolt arvutis.
 
Eestis võiks uurija-kunstnike näitena tuua Jaanus Samma, kelle suuresti arhiivimaterjalidel põhinevat näitust “NSFW. Esimehe lugu” sai näha 2015. aasta Veneetsia biennaali Eesti paviljonis ja hiljem Okupatsioonide muuseumis. Või Marge Monko, kelle Tallinna Linnagaleriis väljas olnud näitus “Kivid teemantide, teemandid kivide vastu” uuris teemantide ajalugu ja sotsiaalset mõju. Praegu avatud Köler Prize 2018 nominentide näitusel esindab "labidameetodit" ilmselt kõige stiilipuhtamalt Taavi Talve.

Roelstraete tõstatab oma artiklis küsimuse, kas ajalukku kaevumine ei vii kunstnikke mitte liiga kaugele tänapäevast, ja mis veel olulisem – tulevikuga tegelemisest. Suure ajaloohuvilisena arvaksin mina, et sugugi mitte – ajalooga tegeledes toovad kunstnikud tihti väga hästi esile tegelikult hoopis tänapäevaseid teemasid.
 
EKKMis tuleb 17. aprillil videoõhtu, mille programmi on kokku pannud kunstnik Pire Sova KKEKi videoarhiivis sisalduvate materjalide põhjal. Sellega seoses tähistab KKEK oma 26. sünnipäeva. Letti on löödud ka obskuursed trükised ja muud kunstiväljaanded KKEKi riiulitelt. Kaevugem ajalukku!
 
Labidameetod: arheoloogiline kujutlusviis kunstis

Dieter Roelstraete
Artikkel ilmus esimest korda ajakirja e-fluxis 2009. aasta märtsinumbris
Tõlkinud Karl Erik Saks

 

Inimene, kes otsib oma mahamaetud minevikku, peab valmistuma kaevamiseks. – Walter Benjamin
 
[Sissejuhatav manitsus: pole häbiasi püüda defineerida kunsti olemust või omadusi. Sest…] 
…kunst tähendab või vähemalt võib tähendada mitmeid asju mitmetes aegruumi punktides. Kunstiajaloos – mis on kas pikk või lühike, olenevalt sellest, kuidas kokku leppida – on see täitnud mitmeid rolle ning on kutsutud üles kaitsma tervet hulka ideaale. Või teisalt – ning see on suurema osa viimasest sajandist osutunud palju ahvatlevamaks ja tulusamaks taktikaks – on kunsti ärgitatud ründama, küsitlema ja kritiseerima ükskõik mida. Lunastajaliku “kutsumise” või κλησις mõistes – kutse muuta või hoida, sest need on ainsad päris messiale võimalikud valikud – võiks me kindlaks määrata kunsti ajaloolise panuse juured kriitika ja kriitilise mõtlemise pühades traditsioonides, aga ka selle panuse tuleviku kujundamisse, mis oleks eelistatult (ja oletatavasti) teistsugune tulevik kui see, mida me teadlikult kujutame ette “tänapäeva” vaatenurgast.

Praegu näib see-eest, et mitmed kunstnikud püüavad kunsti defineerida eelkõige kunsti ja ajaloo tiheda suhte kaudu. Üha sagedamini leiab kunst end tagasi vaatamas nii omaenda minevikku (praegu väga populaarne lähenemine ning ühtlasi suur äri) kui ka üldiselt minevikku. Tänapäeva kunstnikud on üha enam hõivatud loo jutustamisega, täpsemalt ajaloo jutustamisega. Retrospektiivist, historiograafilisest lähenemisviisist – metodoloogia, mis hõlmab ajaloolist kirjeldust, arhiivi, dokumente, väljakaevamist, monumente, ümberehitamise ja taaslavastamise kunsti, tõendusmaterjali – on saanud nii kohustus (“sisu”) kui ka toon (“vorm”), mida eelistab üha rohkem eri vanuses ja erinevat päritolu kunstnikke (ka kriitikuid ja kuraatoreid)
. Nad kas loovad kunstiteoseid, mis tahavad mäletada või vähemalt keerata tagasi unustuse kella, või teevad nad kunsti mäletamisest ja unustamisest endast: võime seda nimetada “metaajalooliseks lähenemiseks”, mis on tähtis paljude kunstiteoste puhul, mis võtavad omaks kuraatorse loomuse. Oma poolromantilise kujutlusega ajaloo eeldatavast kaugusest (või hämarusest), mis on selles uurimuses kahtlemata üpris oluline, kaevuvad need kunstnikud kõiksugustesse arhiividesse ja ajalookogudesse (see on koht, kus “kunstilise uurimustöö” maagiline valem end ilmutab) ning sukelduvad ajaloo kõige kaugemate äärealade põhjatutesse hämarustesse. Nad taaslavastavad – veel üks arhiveerimise ja loo jutustamise viis, mida soosivad kunstnikud, kes kasvasid üles kiirendatud unustatuse kultuuris –, taasloovad ja taastavad.

Oma kutsumust austades otsivad need kunstnikud välja mineviku faktid ja oletused, millest ametlikud ajalookanalid nagu History Channel üle libisevad. Nad toetavad eranditult nii rõhutuid kui ka unustatuid, paljastavad kardetavalt ammu kadunuks jäänud jälgi, taastavad pikalt iganenuks peetud (või selleks osutunud) tehnoloogiaid, äratavad ebaõiglaselt tapetud (teatud viisil) ellu ning üldiselt püüavad taastada iga indiviidi või asja olemuse, mille on maha trampinud pimestava ajaloo ehk suure ja monoliitse “A” tähega algava Ajaloo marss – see kõige kohutavam variatsioon hegellikust metanarratiivist.

 
ÄRA MAGA MAHA!
 
Kolmapäeval, 11.04
Kolmapäeval kell 18 kutsub Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ateljeevisiitide sari külla kunstnik Laura Põllu ateljeesse ARSi majja. Laura Põld on kunstnik, kelle teosed on sündinud tekstiili, puidu, leidobjektide, keraamika ja video ühendamisel. Laura Põld oli 2016. aastal Köler Prize’i laureaat. Stuudiokülastus on hea võimalus tutvuda kunstniku tööprotsessiga ja küsida küsimusi. Üritusele tuleb registreeruda aadressil kadri@ecadc.ee hiljemalt 10.04.

Neljapäeval, 12.04
Neljapäeval kella 18-ks on aeg seada sammud Toompeale teaduste akadeemia saali (Kohtu 6), sest seal esineb Los Angelese kunstikriitik Andrew Berardini, kes kirjutab igapäevaselt maailma oluliseimatele kunstiväljaannetele. Eesti keeles on ilmunud tema artikkel "Kuidas olla ebaprofessionaalne kunstnik". Berardini loeng on osa KKEKi ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loenguseeriast “Rahvusvaheline laeng”. 
 
Neljapäeval, 12.04
Neljapäeval on viimane võimalus esitada oma projekt järgmise aasta Veneetsia biennaali Eesti paviljoni ekspositsiooni konkursile. Täpsemad tingimused leiad KKEKi kodulehelt.

Reedel, 13.04
Reedel kell 20.00 on Tallinnas ARSi majas neljas ja viimane kuulamissessioon helikunsti projektist "Sada helimaastikku stuudios 335. Vol 4: Rändamise - eri". Sel korral on külalisteks DJd Katalooniast ja Korsikalt. Vaata täpsemalt siit.
 
Fragmendid Leonhard Lapini kollaažist "Jeesus Kristus Superstaar" (2006) Kumus
NÄITUS
 
Peeter Lauritsa kunst Draakoni galeriis
Peeter Laurits avab 09.04 kell 17 Draakoni galeriis näituse “Väljasõit”. Näituse peategelasena näeb kunstnik inimest, kes on sattunud ootamatus rollis tundmatusse kohta. Laurits kujutleb tulevikku, kus internet on segi puhutud, mets ja andmepilved kokku kasvanud ja tuleb uuesti õppida, kuidas käituda ja kuidas olla tänulik. Peeter Laurits tegeleb oma loomingus digiajastu ja ürgsete mustrite kokkupuutepunktidega. Näitus jääb avatuks kuni 28.04.

Näitused Valgas
11.04 kell 16.00 avatakse Valga Kultuurikeskuses Michael Kurzwelly näitus “Reaalsus on kokkulepe”. Michael Kurzwelly elab Poola-Saksa piiril Słubfurtis, mida kunagi tunti kui Frankfurti (Oder) ja Słubicet. Alates aastast 1999 arendab ta Słubfurti kui ühendlinna, mis asub pooleldi Poolas ja pooleldi Saksamaal. Kurzwelly peatub Valgas/Valkas mitu nädalat ja kutsub kokku kohalikke elanikke mõlemalt poolt piiri, et arutada linnaruumiga seotud küsimusi. Need arutelud on väga olulised just ajal, kui toimub Valga ja Valka linnaruume ühendava keskväljaku ehitamine. Näitus on osa triloogiast, millest esimese osa moodustavad 03. aprillil Valga Muuseumis avatud näitus “Mida sa näed? Mida sa tahaksid näha?” ning samal päeval avatud Alexei Gordini näitus “Veider tunne”, millega koos avati uus näitusepind Valgas – Brivibas galerija. Kõik kolm näitust on osa Tanel Randeri kollektiivsest uurimusest "100 paplit", mis omakorda kuulub EV100 kunstiprogrammi.
 
Tartus avatakse “Igavuse esteetika”
Reedel, 13.04 kell 17 avatakse Tartu Kunstimajas Peeter Talvistu kuraatorinäitus “Igavuse esteetika”, millega 20.04 kaasneb temaatiline konverents. Tänapäevase kultuuri vundament on huvitavus ning pidev tarbija tähelepanu köitmine, kõik igapäevaotsused saavad enamasti külge erilisuse aura. Seejuures oleme aga unustanud, et loovuse ja uute teadmiste aluseks on sageli just nimelt igavus, kõige sündmusliku puudumine. Näitusel “Igavuse esteetika” pole tegelikult ühtegi igavat teost ning sõna „igavus” ulatus ei ole lõplikult defineeritud, kuid see pakub end alati välja kui midagi nauditavat.
Näitusel osalevad kunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Flo Kasearu, Peeter Mudist, Krista Mölder, Ede Raadik, Imat Suumann, Jevgeni Zolotko ja Jaan Toomik. Projekti idee kaasautor on Jaak Tomberg. Näitus on avatud kuni 13.05.
 
Köler Prize’i nominentide näitus on täies hoos
EKKM on avanud uue hooaja traditsioonilise Köleri auhinna näitusega. Sel aastal kandideerivad preemiale Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres. Võitja kuulutatakse pidulikult välja Köler Prize 2018 galal 10. mail. Oma lemmiku saab välja valida ka publik, nii et soovitame näitusele kiirustada ja hääletussedeli kasti panna. Köler Prize’i laureaati valitakse seitsmendat korda. Varem on peapreemia võitnud Jevgeni Zolotko, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Jass Kaselaan, Anu Vahtra ja Laura Põld. Publikupreemia on eelnevatel aastatel võitnud Tõnis Saadoja, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Johannes Säre, Edith Karlson ja Art Allmägi.
 
*Vaata veel*
 
Ivar Veermäe ja Xiaopeng Zhou "Soojus" 
Hobusepea galeriis kuni 30.04 (NB! Avamine 11.04 kell 18)
Rahvusvaheline kuraatorinäitus "Riik ei ole kunstiteos"
Tallinna Kunstihoones kuni 29.04
Katja Novitskova isikunäitus "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste"
Kumus kuni 10.06
Leonhard Lapini isikunäitus "Tühjus ja ruum"
Kumus kuni 13.05
LOENG
 
Vestlusõhtu poliitilisest kunstist
Kolmapäeval, 11.04 kell 19 on Ülase keskuses (Ülase 12, Tallinn) külas Mandar Spielmacher, kes esineb vestlusõhtul “From Occupy Wall Street to the Venice Biennale: Spaces of Political Art”. Spielmacher on kapitalismi vastu võidelnud juba 21 aastat. Tema kõige tuntumaks ürituseks võib pidada Occupy Wall Streeti laagri organiseerimist New Yorgis. Viimasel ajal on teda hakanud huvitama, kuidas on seotud kunst ja poliitiline aktiivsus. Kuidas toimib poliitiline kunst näitusel ja kuidas publik sellega suhestub? Vestlusõhtu on inglise keeles, pakutakse teed ja kohvi ning veganisuupisteid.

Tuurid Kunstihoones
Tallinna Kunstihoone ootab kunstisõpru näitusetuuridele igal kolmapäeval kell 17.30 ja laupäeval kell 14. Osaleda saab näitusepiletiga. Giidituurid on osa Kunstihoone näituse “Riik ei ole kunstiteos” publikuprogrammist. Rahvusvaheline kuraatorinäitus kutsub üles mõtlema kaasa riigi ja rahvusluse teemadel tänapäeva Euroopas. Näituselt leiab ka mitmete Eesti kunstnike teoseid.
 
TÄHTAEG
 
Võimalus kandideerida Future Generation kunstiauhinnale
Mainekas Future Generation Art Prize avab taotlusvooru homme, 10. aprillil ning see on avatud kolm kuud. Kunstiauhinnale kandideerijad avalikustatakse 2019. aasta veebruaris ning nominentide näitust näeb Veneetsia biennaali ajal 2019. aasta mais. Auhinnale võivad kandideerida noored (kuni 35-aastased) kunstnikud üle kogu maailma. Auhinna eesmärk on toetada noorema põlvkonna kunstnikke.
 
EESTI MAAILMAKAARDIL
 
Eesti kunstnike teoseid saab näha mitmel pool maailmas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) uudiskirjast võib lugeda, et aprillis saab Eesti kunstnike teoseid näha näitustel Riias, Bergenis, Helsingis, Brüsselis, Moskvas, Amsterdamis, Lepizigis, Spångas, Budapestis, Bagdadis, Tornios. Näiteks Riias avati Riia Fotograafia biennaal, mille peanäitusel osalevad Kristina Õllek ja Kert Viiart. Samuti näeb biennaalil Eesti kunstnike Taavi Suisalu ja Margus Tamme töid. EKKM osaleb Eléonore de Montesquiou projektiga “EKKMi E-residentsus #1: residentsus ja mitte-residentsus” 19.–22. aprillil Brüsselis POPPOSITIONS alternatiivsel kunstimessil. Vaata kõiki uudiseid EKKAKi kodulehelt.
 
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin Kivirähk
Kaastoimetaja: Maria Arusoo, Marika Agu
Tõlkija: Karl Erik Saks
Keeletoimetaja: Riste Uuesoo
Kujundaja: Brit Pavelson


 






This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse väljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp