Copy
Uudiskiri ilmub igal esmaspÀeval.
KAASAEGSE KUNSTI
UUDISKIRI
◔ 19. veebruar 2017
ÄRA MAGA MAHA
 
KolmapÀeval, 21.02
KolmapĂ€eval kell 18 peab Teaduste Akadeemia saalis loengu luuletaja, kunstikriitik ja documenta14 publikatsioonide peatoimetaja Quinn Latimer. Loengus “Like a Woman: kirjutamine ja toimetamine kui feministlik projekt” arutleb ta oma tegemiste nĂ€itel, mida tĂ€hendab feministlik mĂ”te kirjutamises ja vĂ€ljaannete toimetamises. Loenguga kaasneb seminar 23.01 kell 10. Quinn Latimeri loeng kuulub KKEKi ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ĂŒhisesse loenguseeriasse “Rahvusvaheline laeng”.

Reedel, 23.02
Reedel avatakse EKKMis nĂ€itus “System & Error”, kus osalevad Eesti Kunstiakadeemia ja Aalto Ülikooli magistritudengid. AvamiseĂ”htul esineb helikunsti korĂŒfee Derek Holzer (USA) ning mĂ€ngivad DJ-d. NĂ€itus jÀÀb avatuks kuni 04.03.
 
LaupÀeval, 24.02
Eesti Vabariigi 100. aastapĂ€eval avatakse JĂ”gevamaal Kursi kĂŒlas Peeter Alliku isikunĂ€itus. NĂ€itus kuulub Voronja galerii kunstisarja “LĂ€tted”, mis viib Eesti kunstnikud nĂ€itusi tegema oma kodukĂŒladesse, -linnadesse ja -taludesse. Kursi koolkonna asutajaliige ja graafik Peeter Allik varem oma teoseid kodukĂŒlas eksponeerinud pole. “LĂ€tted” kuulub EV100 kunstiprogrammi “Sada kunstimaastikku”.
 
Katja Novitskova Kumus, Peeter Allik JĂ”gevamaal Kursi kĂŒas
NÄITUS
 
Katja Novitskova isikunÀitus Kumus
22.02 kell 18 avatakse Kumus kauaoodatud nĂ€itus, nimelt Eesti oma kunstistaari Katja Novitskova isikunĂ€itus “Kui sa vaid nĂ€eksid, mida ma su silmadega olen nĂ€inud. 2. aste”, mis on edasiarendus sama nime kandnud nĂ€itusest, mis esindas Eestit eelmisel aastal Veneetsia kunstibiennaalil. NĂ€ituse kuraator on Kati Ilves. NĂ€itusel mĂ”testab kunstnik kaasaja digiajastut, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikust. Katja Novitskova on tunnustatud kunstnik, kes on oma teostega lisaks Veneetsia biennaalile esinenud nĂ€iteks 9. Berliini biennaalil, grupinĂ€itusel MoMAs New Yorgis, Kiasma nĂ€itusel “ARS’17”, Shanghai kunstikeskuses cc. Eelmisel aastal pĂ€lvis ta Kersti Kaljulaidilt noore kultuuritegelase preemia.

Valgas avati LĂ€ti-Eesti nĂ€itus “Walk”
LaupĂ€eval avati Valga muuseumi galeriis Marit Mihklepa ja Edgars Rubenise nĂ€itus “Walk”, mis on sĂŒndinud Valga residentuuris. NĂ€itusel venitavad Mihklepp ja Rubenis Valga-Valka kaksiklinna piiri ning uurivad ÀÀreala vÀÀrtust kohas, kus esmapilgul ei ole midagi vaadata. Galeriis saab nĂ€ha videot, fotosid ja osaleda avatud eksperimentides. NĂ€itus on osa EV100 kunstiprogrammi kuuluvast projektist “100 paplit”. Mihklepp on Hollandis elav Eesti kunstnik, kes uurib inimese igapĂ€evaprotsesside seotust teiste rohkem ja vĂ€hem eluvormidega (bakterid, toolid, kivid, riigipiirid). Edgars Rubenis on lĂ€ti helilooja ja kitarrist, kes Ă”pib hetkel Haagi Kuninglikus Konservatooriumis.
 
VĂ”imalus kĂŒlastada nĂ€ituseid, milles sisaldub “100”
Tartu kunstimuuseumi projektiruumis avatakse reedel, 23.02 nĂ€itus “100-aastased teosed Tartu Kunstimuuseumis”, kus saab nĂ€ha, milliseid teoseid loodi Eestis siis, kui kuulutati vĂ€lja vabariik. Kas kunstnike ainus inspiratsiooniallikas oli vaba Eesti riik vĂ”i olid nende mĂ”ttes hĂ”ivatud hoopis millegi muuga? VĂ€ljas on teosed August Jansenilt, Jaan Koortilt, Ants Laikmaalt, Herbert Lukkilt, Anton Starkopfilt, Balder Tomasbergilt, Ado Vabbelt, Eduard Wiiraltilt. Adamson-Ericu muuseumis on avatud nĂ€itus “KunstiĂŒhing Pallas 100. SĂŒnd ja taassĂŒnd”, kus on tĂ€helepanu all need klassikud, kes 21. jaanuaril 1918 kirjutasid alla KunstiĂŒhing Pallas esimesele pĂ”hikirjale.
 
*Vaata veel*
 
Leonhard Lapini isikunĂ€itus "TĂŒhjus ja ruum"
Kumus kuni 13.05
Katarina Gregose kureeritud "Riik ei ole kunstiteos"
Tallinna Kunstihoones kuni 29.04
Paco Ulmani isikunĂ€itus "Heitmaa"
Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25.03
Eve Kase isikunÀitus "2+2=..."
Tartu kunstimuuseumis kuni 13.05
GrupinĂ€itus "Metafoorid kodule"
Tartu kunstimuuseumis kuni 15.04
RAAMAT
 
Eve Kask esitleb raamatut “EE Eesti edulugu”
Reedel, 23.02 kell 15 esitleb kunstnik Eve Kask raamatut “EE Eesti edulugu” raamatupoes PuĂ€nt (PĂ€rnu mnt 4). Raamat on kokkuvĂ”te samanimelisest kunstiprojektist ja kĂ€sitleb lĂ€hiajalugu. Teose pealkiri viitab Eesti populaarsele nĂ€dalalehele ja laiemalt edukusele, mis on lahutamatult seotud “Eesti unistusega”. Tekstid raamatusse on kirjutanud Andrei Hvostov ja Eha Komissarov. Hetkel on Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel avatud Eve Kase isikunĂ€itus “2+2=...”.
 
VÄLISUUDISED
●  Eesti Vabariigi aastapĂ€eva puhul rÔÔmustab Kiasma kunstimuuseum kĂ”iki Eesti fĂ€nne sellega, et korraldab nĂ€dala lĂ”pus, 21.02 – 25.02 Eesti kaasaegse (performance)kunsti festivali UUE. KolmapĂ€eval, 21.02 kell 11 rÀÀgivad Eesti performance-ajaloost Anu Allas ja Maria Arusoo. Sama pĂ€eva Ă”htul saab vaadata Flo Kasearu ja Iggy Lond Malmborgi etteasteid. Reedel, 23.02 kell 18 ja laupĂ€eval, 24.02 kell 16 on kavas Maria Metsalu etendus “Mademoiselle x”, 24.02 kell 15 nĂ€eb Merike Estna performance’it “Virgin Red Herring” Kiasma aatriumis ning programmi lĂ”petab Kristina Normani videoĂ”htu pĂŒhapĂ€eval, 25.02. Samal ajal on Kiasmas avatud Balti riikide kunsti kĂ€sitlev nĂ€itus “There and Back Again”.
 
●  Vilniuses Vartai galeriis avas LĂ€ti kunstnik Jānis AvotiƆơ nĂ€ituse “ƠVENTĖ”, mis lĂ€htub Balti riikide 100. aastapĂ€evadest. AvotiƆơ on kunstnik, kes viimastel aastatel on tegelenud lĂ€himineviku pĂ€randiga ning taaskasutanud nĂ€iteks nĂ”ukogude aja ajakirjapilte ja reisijuhte. Vastavatud nĂ€itusel meenutab ta samuti nĂ”ukogude minevikku, kui kohustuslikud paraadid ja rongkĂ€igud pigem vĂ€hendasid inimeste soovi midagi koos teha, kui suurendasid seda. NĂŒĂŒd loodab kunstnik juhtida nĂ€itusel tĂ€helepanu sellele, et on aeg end taas julgeda avada end ĂŒhtsustundele ja tĂ€histada kĂ”ik koos Balti riikide 100. juubeleid. NĂ€itus on avatud kuni 23.03.
 
FOOKUS: Tartu

Fookus on rubriik, mis ilmub kord kvartalis ja vĂ”tab luubi alla ĂŒhe Eesti linna kunstielu. Kuna Tartus on kunsti ja nĂ€itustega tegelevaid asutusi rohkem kui uudiskirja maht vĂ”imaldab, lĂ€htuti valikus neist nĂ€itusepaikadest, kus korraldatakse ĂŒhe pĂ”hitegevusena professionaalseid kaasaegse kunsti nĂ€ituseid. NĂ€itusemajade tutvustused pĂ”hinevad intervjuudel galeriide ja muuseumite esindajatega. 
Tartu Kunstimuuseum
tartmus.ee
Raekoja plats 18
 
  • Esimesel korrusel Eve Kase isikunĂ€itus “2+2=...” (kuni 13.05)
  • Teisel korrusel “Metafoorid kodule” (kuni 15.04)
  • Kolmandal korrusel “Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik” (kuni 15.04)

Tartu Kunstimuuseumi asutas 1940. aastal Pallase kunstiĂŒhing. Raekoja platsi viltuses majas toimuvad nĂ€itused alates 1988. aastast, varem olid muuseumi nĂ€itusepinnad Vallikraavi tĂ€naval, kus senini on asunud muuseumi kogud. Kogude kolimine ERMi hoidlatesse algab praeguse plaani jĂ€rgi kevadel.
 
NĂ€ituseprogrammi koostamisel lĂ€htutakse tasakaalustatud programmi pĂ”himĂ”ttest ehk jĂ€lgitakse, et aasta lĂ”ikes oleks programmis nii muuseumi kogusid ja kohalikku kunstiajalugu tutvustavaid nĂ€ituseid kui ka kaasaegset kunsti ning rahvusvahelisi projekte. Oluliseks peetakse erinevatest pĂ”lvkondadest pĂ€rit ja eri soost kunstnike esindatuse tagamist. Seejuures on rĂ”hku pandud silmapaistvate naiskunstnike suuremahuliste nĂ€ituste koostamisele (nt Malle Leis, Mare Mikoff, sel aastal Lola Liivat). NĂ€ituste valikute kujunemist mĂ”jutavad ka hariduslikud eesmĂ€rgid ja soov kaasata erinevaid kĂŒlastajategruppe. Temaatiliselt ja meediumite poolest on muuseumi programm mitmekĂŒlgne, peetakse oluliseks nĂ€ituste kriitilist suhestumist aktuaalsete kĂŒsimuste ja suundumustega nii kunstivĂ€ljal kui ĂŒhiskonnas laiemalt ning eksperimentaalsete kunstipraktikate toetamist.
 
Koostöö publiku ja kohaliku kogukonnaga on muuseumile vĂ€ga oluline. Tehakse koostööd paljude kohalike Ă”ppeasutuste, kultuuriasutuste, ĂŒhenduste ning ettevĂ”tetega. Lisaks viib muuseum lĂ€bi tasuta noorteprogrammi, kaasatakse vabatahtlikke, korraldatakse publiku-uuringuid ja iga-aastaseks tavaks on saanud laste joonistusvĂ”istluste korraldamine, mille parematest töödest valmivad nĂ€itused.
 
Kuna Tartu Kunstimuuseum on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus, siis tuleb oluline osa muuseumi rahastusest riigilt. Samuti toetab muuseumi suurel mÀÀral Kultuurkapital, eriti nĂ€itusetegevuse ja kogude tĂ€iendamise vallas. VĂ€iksemal mÀÀral saab muuseum rahastust Tartu Linnavalitsuselt ja teistelt fondidelt. Koostöö omavalitsusega on olemas, aga loodetavasti muutub see lĂ€hiajal veel aktiivsemaks ja tulemuslikumaks.
 
Tartu Kunstimuuseum on juba vĂ€ga pikalt unistanud muuseumimajast, kus nii kogude hoiustamise tingimused, nĂ€ituste eksponeerimise tingimused kui muud muuseumi igapĂ€evatööks vajalikud tingimused on kaasaegsed ja vastavad nii töötajate kui kĂŒlastajate reaalsetele vajadustele. Samas ollakse ka praegustes tingimustes julgetud suurelt unistada ja sellele vastavalt ka tegutseda, leides vĂ”imalusi piiratud olude kiuste vĂ€ga erinevaid nĂ€ituseid teha.
 
Tartu kunstielu teeb huvitavaks erinevate nĂ€itusepaikade olemasolu ja sellest tulenev vĂ”imalus saada igal ajal osa nii kohalikust kunstiajaloost kui kaasaegsest loomingust. Kunstielu rikastab ka linna ĂŒlejÀÀnud kultuurielu mitmekĂŒlgsus ja kultuurihuvilise publiku olemasolu.

KĂŒsimustele vastas Hanna-Liis Kont. 
Tartu Kunstimaja
kunstimaja.ee
Vanemuise 26
 
  • Suures saalis: “Johannes Uiga 100” (kuni 11.03)
  • VĂ€ikeses galeriis: Ruudu Rahumaru “Maa Embus ja tule laul” (kuni 11.03)
  • Monumentaalgaleriis: Martin Urb ja Liisi Örd “Fragment 5.10” (kuni 11.03)
 
Tartu Kunstimaja alustas tegevust 1959. aastal ENSV Kunstnike Liidu Tartu osakonna kunstimajana. Algselt oli Kunstimajas ĂŒks galerii ja kunstnike ateljeed. Kui polnud veel Tartu ARSi maja, olid Kunstimajas ka tööruumid tarbekunsti jaoks. Ajapikku on nĂ€itusetegevus laienenud, lisandunud on vĂ€ike- ja monumentaalgalerii. Hetkel haldab Tartu Kunstnike Liit kahte maja: lisaks Vanemuise tĂ€nava Kunstimajale ka Ujula tĂ€naval asuvat endist ARSi hoonet, kus paiknevad peamiselt ateljeed ja ettevĂ”tted.
Tartu Kunstimaja programmi koostamise eesmÀrk on hoida tasakaalu. Maja kuulub Tartu Kunstnike Liidule ning sellest tuleneb ka vastutus oma liikmete ees. Programm peab rÔhutama Tartu ja LÔuna-Eesti kesksust, kuigi tihti nÀeb ka rahvusvahelist kunsti. Kahtlemata tuleb leida tasakaal kaasaegse ja vanema kunsti ning mees- ja naiskunstnike nÀituste vahel. Proovitakse hoida teatavat balanssi meediumite eksponeerimises. Kuna Tartut vÔib endiselt pidada Eesti maalipealinnaks, on see meedium vÔib-olla siiski Kunstimajas eelisolukorras. NÀituseid valitakse avaliku konkursi alusel, kuid seoses kunstivÀlja professionaliseerumisega on viimastel aastatel suurenenud kutsutud vÔi kureeritud nÀituseprojektide osakaal. Kogukonnaga on Kunstimaja seotud juba iseenesest: see on koht, kus kunstnikud elavad ja töötavad ning Tartu inimesed on alati oma tee Kunstimajja leidnud.
 
Kunstimaja tiim on oma ruumide ĂŒle uhke ning usub, et nende suur saal on vĂ€ga huvitav koht, kus kunsti eksponeerida nii Eesti kui ka paljude lĂ€hiriikide mĂ”istes. Vahendite piires proovitakse ruume vĂ€rskendada ja luua rohkem seinapinda. Suurem osa Kunstimaja rahastusest tuleb tegevustoetusena Kultuurkapitalist ja vĂ€iksem osa Tartu linnalt, lisandub omafinantseering liidu vahenditest. Kuigi loodeti, et eelarve sel aastal tĂ”useb, toetas linn tĂ€navu neid endiselt 15 000 euroga ning Kultuurkapital 60 000 euroga, mis on oluliselt vĂ€hem kui eelmisel aastal. SeetĂ”ttu on Kunstimajal ees mitmed otsustamist vajavad kĂŒsimused edasiste plaanide osas.
 
Tartu kunstielus on kĂ”ige huvitavam, et kunst kestab edasi ja kunstielu on aktiivne, hoolimata sellest, et kaikaid kodaratesse loobitakse ja raha on vĂ€he. Kuigi Tartu Ülikooli maaliosakond keskse institutsioonina suleti, mĂ”tlevad inimesed ikka ĂŒllatavalt positiivselt. Kogu Eesti kunstielu mĂ”ttes on Tartu roll olla dialoogipartner, teine poolus Tallinnale. See on vĂ€ga oluline roll, sest monoloog ei rikasta kedagi.

KĂŒsimustele vastas Peeter Talvistu.
Jakobi galerii
Jakobi 52
 
  • Hetkel galeriis: Margot Õunapuu isikunĂ€itus kuni 22.02
1995. aastal loodi Tartu Lastekunstikooli galerii, mis alates 2013. aastast tegutseb Jakobi galerii nime all. Programmi koostamisel on katsetatud aegade jooksul erinevaid variante. Viimastel aastatel on korraldatud ainult avalikke konkursse, sest koolil on vĂ€ga suur ruumipuudus, mistĂ”ttu toimuvad tunnid kohati galerii ruumides. Nii on galeriil piinlik kunstnikku esinema kutsuda ja pigem kehtib pĂ”himĂ”te: nĂ€ituse saab see, kes on nĂ”us sellistes tingimustes töötama. Galerii programmis on osa lĂ”putööde ja Ă”petajate nĂ€itustel, kuid suurema osa moodustavad professionaalsete kunstnike nĂ€itused. On oluline, et Jakobi galeriis on igal aastal 1–2 debĂŒĂŒtnĂ€itust.
Kuigi Jakobi tĂ€nava galeriiruum on iseenesest ilus ja avar, kimbutavad galeriid ikkagi ruumiprobleemid. Ruumis on uksed, mida kasutatakse, mistĂ”ttu ei saa ehitada pĂŒsivaid kipsseinu. Galerii asub ebamugava koha peal, tee ÀÀres ja on raske ligipÀÀsetavusega. Sellest aastast alates on galerii avatud ka laupĂ€eviti, mis loodetavasti kĂŒlastatavust parandab. Asukoha ja ruumipuuduse tĂ”ttu on ĂŒritatud leida galeriile paremaid ruume. Variante on olnud mitmeid, kuid nii rahapuudusel kui ka linnapoolsete piirangute tĂ”ttu pole see seni Ă”nnestunud. Hetkel kaalutakse Lastekunstikooli kolimist Tiigi tĂ€nava seltsimajja, kus variant on asutada galerii vĂ”lvlagedega keldrisse. Jakobi galerii eelarve tuleb Tartu linnalt Lastekunstikooli kaudu. KĂ”ige keerulisemaks teevad galeriitöö erinevad piirangud: nii ruumist kui ka rahast tulenevad. Tartu kunstielu on viimasel ajal huvitavaks teinud see, et linna on tekkinud uus galerii Ag47, mis on puhtalt fotograafiale pĂŒhendatud ja mis pĂ€lvis just Tartu Kultuurikandjal aasta uustulnuka tiitli.

KĂŒsimustele vastas Evelin Salumaa.
Ag47
Kastani 42, Aparaaditehase hoovis
 
  • Praegu ĂŒleval: Heikki Leis “TĂ”ejĂ€rgne ajastu”
Ag47 galerii ja pimik avas uksed 1. detsembril 2017 Tartu Aparaaditehases. Galerii pakub vĂ”imalust uutele tegijatele Eesti fotomaastikul ja Eestis vĂ€hem tuntud fotokunstnikele vĂ€lismaalt, kuid hea idee korral vĂ”ib leida ĂŒhisosa ka mĂ”ne muu meediumiga kui foto. Galerii nĂ€itusesaali taga on pimik, kuhu on oodatud iga huviline nii töötubadesse kui ka omaenda teoseid looma. Üks eesmĂ€rke ongi Ă€ratada huvi traditsioonilise fotograafia vastu, teine eesmĂ€rk on fotokogukonna koondamine.
Aeg-ajalt korraldatakse huvilistele fotosessioone 19. sajandi keskpaiga tehnikaga, mis on lĂŒhikese lahtiolekuperioodi jooksul vĂ€ga hĂ€sti vastu vĂ”etud. Siiani on galerii tegevus toimunud asutajate igapĂ€evatöö kĂ”rvalt ja vaba aja arvelt ning pĂ”hineb ĂŒksnes erakapitalil, millele aitavad kaasa tellimustööd, ĂŒrituste ja töötubade korraldamine ja erinevad teenused ruumide rendist fototeenusteni. Edaspidi soovitakse teha koostööd omavalitsuse vĂ”i kultuurile suunatud fondidega, kuid samas arvestatakse, et kĂ”igepealt peab end tĂ”estama iseendale, alles siis kolmandatele osapooltele.

Ag47 tiimi unistuste nĂ€itusepind on temaatiline ja tsensuurivaba, publikut tegevustesse kaasav ja hariv. KĂ”ige huvitavam Tartu kunstielus on tĂ€navakunst ja selle aktsepteerimine Tartus, mis algselt oli suunatud vaid ĂŒhele subkultuurile, kuid mille ĂŒmber nĂŒĂŒd on tekkinud omaette imago, mis kĂ”netab paljusid vĂ€ljastpoolt kunstiringkondi.

KĂŒsimustele vastas KĂ€ty Tarkpea.
Eesti Rahva Muuseumi galeriid
Muuseumi tee 2
 
  • B-osa fuajees: “Eesti lĂ€bi 100 silmapaari”  (kuni 31.03)
  • Galeriis: “KĂŒlatĂ€navalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi” (kuni 18.03)
ERM ei ole kunstimuuseum, kuid kunstivaldkond on esindatud nii ajutistel nĂ€itustel kui ka pĂŒsinĂ€itusel, mis rikastab ja aitab mĂ”testada muuseumi kogusid. PĂŒsinĂ€itusel on mitmeid kunstnike loodud lahendusi, nĂ€iteks KĂ€rt Ojavee tekstiilid, Timo Tootsi tehnilised lahendused, Peeter Lauritsa pannood Soome-Ugri maastikest. Kunsti leiab ERMis nii ajutiste nĂ€ituste alalt, mida kutsutakse galeriiks, kui ka B-ala fuajeest, aga vĂ€iksemaid projekte ka muuseumi kohvikust ja A-ala aatriumist.
Galerii programmi koostamist juhib produtsendi ametinimetust kandev Reet Mark. Otsused vĂ”tab vastu nĂ€ituste komisjon. Oluline on projekti sobivus ĂŒldisesse plaani ja teiste nĂ€ituste konteksti. Kuna leidub vĂ€he teemasid, mis ei ole kultuuripĂ€randiga seotud, siis galerii nĂ€ituste valik vĂ€ga range teemaga mÀÀratletud pole. Muuseumi jaoks on oluline, et B-ala, kus asuvad galerii ja teatrisaal, oleks iseseisvalt atraktiivne kultuurielamuste saamise paik, kuhu tuldaks ka otse, ilma pĂŒsinĂ€itust lĂ€bimata. Oma tegevustesse kaasatakse vĂ”imalikult palju noori, aga ka kohalikku kogukonda. NĂ€iteks on praegu avatud osalussaalis ĂŒhe Tartu koguja triikraudade kogu nĂ€itus.
 
Kuigi ERMil on ĂŒsna suur kunstikogu, siis tĂ€napĂ€eval enam kunstimuuseumitega selle tĂ€iendamisel ei konkureerita. KĂŒll aga lisandub kunstiteoseid kogusse annetustena. Kuna Tartu Kunstimuuseumi Vallikraavi tĂ€nava maja ei ole enam kogude hoidmiseks sobiv, tuuakse Tartmusi kogud ERMi hoiule. Muuseum suhtub sellesse reserveeritult, rĂ”hutades, et ka ERMi maja pole kummist ning ka seda, et Tartu Kunstimuuseumi sĂ€ilimine on linna kunstielule hĂ€davajalik. ERMi galerii kindlasti muuseumit ei asenda.
 
ERMi rahastus tuleb riigieelarvest, aga eelarve sees on mÀÀrav omafinantseering, mis tuleb piletite, aga ka toodete ja teenuste mĂŒĂŒgist. Omatulu annab vĂ”imaluse teha nĂ€ituseid ja lisaprojekte. TulevikueesmĂ€rk on muuseumil saada mainekaks ja soliidseks partneriks muuseumite maastikul, kuhu pakutakse ka omapĂ€raseid vĂ€lisnĂ€ituseid ja pĂ”nevaid projekte, mis on ka maailmas silma paistnud. Kunsti valdkonnas on oluline olla olemas ka kunstivĂ€ljal ning et kunstipublik tunneks end programmis kaasatuna.
 
Tartu kunstielus jÀÀb silma riskijulgus ja vaba lĂ€henemine. Kaanoneid pole nii palju kui Tallinnas, kuid ka raha on vĂ€hem. KĂŒll aga on vĂ€rsket Ă”hku ja alternatiive. 

KĂŒsimustele vastas Kristjan Raba.
TKK galerii Noorus
Riia 11
 
  • “MÜÜT. TKK tekstiiliosakonna ja Erasmus+ partnerite ĂŒhisnĂ€itus” (avamine 21.02)
  • “KAHE KALDA VAHEL. Tuuli Puhvel, Ivo MĂ”ik” (avamine 21.02)
Tartu KĂ”rgema Kunstikooli galerii Noorus tegutseb aastast 2009. Sellest lĂ€htuvalt tĂ€idab galerii eeskĂ€tt Ă”ppeesmĂ€rke. Lisaks tudengitele ja Ă”ppejĂ”ududele saavad nĂ€ituseid korraldada kĂŒlalisĂ”ppejĂ”ud, vilistlased, partnerĂŒlikoolid ning Tartu linnaga seotud institutsioonide esindajad. Nimelt tegutseb galerii linna pinnal rendivabalt. Konkurss nĂ€ituseprojektidele kandideerimiseks on tavaliselt avatud aasta alguses, kui pannakse paika jĂ€rgmise Ă”ppeaasta sĂŒgis- ja kevadprogramm. Valiku teeb nĂ”ukogu, kuhu kuuluvad TKK juhtkond, osakondade juhatajad ning Nooruse galerist. Oluline printsiip nĂ€ituste valikul lĂ€htub Ă”ppetööst. Tihti tahetakse nĂ€iteks nĂ€ituseid korraldada lĂ€bitud Ă”ppeainete raames ja isiku- vĂ”i grupinĂ€itusena. NĂ€itus kestab neli nĂ€dalat, vĂ€lja arvatud iga-aastased lĂ”putööde vĂ€ljapanekud, mis on ĂŒleval 1,5 kuud. Suvel on galerii veidi ĂŒle kuu aja suletud. 1. septembril toimuvad galeriis KĂ”rgema Kunstikooli aktused.
Galeriid kĂŒlastavad kooliga seotud inimesed, kuid mitte ainult. Hinnanguliselt umbes 80% galerii kĂŒlastajatest on linnarahvas ning sise- ja vĂ€listuristid, kĂŒlastajate arv vĂ”ib kĂŒĂŒndida aastas 30 tuhandeni (2017.aastal oli kĂŒlastajaid 31043). Selle ĂŒheks pĂ”hjuseks vĂ”ib pidada galerii suurepĂ€rast asukohta RiiamĂ€el ning ka tasuta sissepÀÀsu. Eriti hea koostöö on galeriil lĂ€heduses asuva Tartu Kunstimajaga, kellega vahetatakse infot ja kutsutakse kĂŒlastajaid ĂŒksteise ĂŒritustele. Viimastel aastatel on suurenenud publikuprogrammide korraldamine galeriis. Ideaalis vĂ”iks iga nĂ€itusega kaasneda vĂ€hemalt ĂŒks avalikkusele suunatud ĂŒritus. Galerii unistus ongi arendada veelgi publiku- ja haridusprogramme ning suurendada oma nĂ€htavust meedias. Samuti tuleks investeerida galerii ruumidesse – keldri remonti ja teise korruse ruumi. Galerii tegevustoetus tuleb Tartu KĂ”rgema Kunstikooli eelarvest, koolinĂ€ituste finantseeringud omakorda osakondadelt. Lisarahastust kĂŒsitakse Kulkast ja Tartu Kulkast, vahel ka PĂ”hjamaade fondidest ja saatkondadest.
 
Tartu kunstielus on kĂ”ige huvitavam see, et linnas tegutseb nii mitu nĂ€itusepinda. Pilt on kirju ja igaĂŒks leiab midagi huvitavat. Nagu ikka Tartus, annab ka Tartu kunstielus tunda noorte ringlemine, KĂ”rgema Kunstikooli noored ja Ă”ppejĂ”ud panustavad aina enam ka linnaruumi. 

KĂŒsimustele vastas Reet Pulk-Piatkowska.
Eesti TrĂŒki- ja Paberimuuseum
Kastani 48f, hoovis
 
  • 27.02 avatakse kĂŒlaliskunstniku Bpb Sparhami (UK) graafikanĂ€itus 
Eesti TrĂŒki- ja Paberimuuseumis asub ĂŒhtlasi Tartu kunstiresidentuur ning nii tekkis galerii 2016. aastal eesmĂ€rgiga pakkuda residentuurikunstnikele vĂ”imalust oma teoste nĂ€itamiseks. Galerii programmist moodustavadki olulise osa kĂŒlaliskunstnike nĂ€itused. Teine osa galerii programmist pĂ”hineb muuseumi kogudel, nĂ€iteks trĂŒkiste, paberikunsti vĂ”i masinate nĂ€itused.
Aastaplaanis on regulaarsed koostöönĂ€itused, nĂ€iteks Tartu Lastekunstikooli vĂ”i Tartu KĂ”rgema Kunstikooliga. Galeriil on kord aastas ĂŒks avatud konkurss, mille raames toimus viimati Kiwa graafikanĂ€itus. Programm on siiski ĂŒsna vaba, hea idee korral on vĂ”imalik programmi sisse tuua erandeid. 2017. aastal kĂ€is galeriis ĂŒle 3000 kĂŒlastaja, mis Tartu mĂ”istes on keskmine tulemus, jÀÀdes alla kĂŒll Kunstimuuseumile ja Kunstimajale, kuid ĂŒletades vĂ€iksemaid galeriisid. 2018. aasta alguses kolis muuseum uutesse ruumidesse ning paremad tingimused ja suurem ruum on ka galeriil. 
 
Tartu kunstiresidentuuri on vĂ”imalik kandideerida avatud konkursi kaudu. Residentuur loodi muuseumi algusaastatel 2011 – 2012. 2013. aastal olid residentuuris esimesed rahvusvahelised osalised. SeehĂ€rel liituti juba Res Artise residentuuride vĂ”rgustikuga. Kuni 2018. aastani olid muuseum ja residentuur mĂ”tteliselt lahus, nĂŒĂŒd aga on tiim leidnud, et kĂŒlaliskunstnikud on muuseumi elutĂ€htis osa. Eriti populaarne on residentuur graafikute seas, kuna muuseumil on palju pĂ”nevat vana trĂŒkitehnikat, mis ei ole pelgalt eksponaadid, vaid ka elavas kasutuses. Muuseumi unistus on arendada tehnikabaasi ja teadmisi nii palju, et oleks vĂ”imalik end ĂŒhel hetkel kutsuda trĂŒkikunsti kompetentsikeskuseks. Residentuuri toetavad Tartu linn ja kultuurkapital, tĂ€iendavalt ka Erasmus+. Kuna galerii on osa muuseumist, siis tegevustoetuses mĂ€ngivad rolli ka Kultuuriministeerium ja HasartmĂ€ngumaksu NĂ”ukogu.
 
Muuseum on avatud koostööle teiste Tartu kunstiasutustega, et mitte oma mugavustsooni kinni jÀÀda. Tartu Kunstimajaga on koostöö olnud juba varasemalt, kĂŒlaliskunstnikelt renditakse Kunstimaja ruume, neid kutsutakse Kunstimaja ĂŒritustele. NĂŒĂŒd on plaanis korraldada residentuuri kunstnike vestlusĂ”htuid Tartu Kunstimuuseumis, jĂ€rgmisel aastal on oodata muuseumis ĂŒhe residentuurikunstniku nĂ€itust. Edukas koostöö on olnud ja jĂ€tkub Aparaaditehasega, eriti Eksperimentaaltootmise osakonnaga. KĂ”ige huvitavam Tartu kunstielus on, et nii vĂ€ikese elanike arvuga linnas kĂ€ib niivĂ”rd vilgas kunstielu. Inimesed on kirglikud, avaldavad arvamust ning ĂŒritusi ja nĂ€itusi toimub pidevalt ja palju. 

KĂŒsimustele vastas Lemmit Kaplinski.
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Vabaduse vĂ€ljak 6, 10146 Tallinn, Eesti 
tel: 6314050
e-mail: post@cca.ee

Peatoimetaja: Kaarin KivirÀhk
Kaastoimetaja: Maria Arusoo, Marika Agu
Kujundaja: Brit Pavelson


 






This email was sent to <<E-mail>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus · Vabaduse vĂ€ljak 6 · Tallinn 10146 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp