|
|
|
|
ÄRA MAGA MAHA
Kolmapäeval, 21.02
Kolmapäeval kell 18 peab Teaduste Akadeemia saalis loengu luuletaja, kunstikriitik ja documenta14 publikatsioonide peatoimetaja Quinn Latimer. Loengus “Like a Woman: kirjutamine ja toimetamine kui feministlik projekt” arutleb ta oma tegemiste näitel, mida tähendab feministlik mõte kirjutamises ja väljaannete toimetamises. Loenguga kaasneb seminar 23.01 kell 10. Quinn Latimeri loeng kuulub KKEKi ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ühisesse loenguseeriasse “Rahvusvaheline laeng”.
Reedel, 23.02
Reedel avatakse EKKMis näitus “System & Error”, kus osalevad Eesti Kunstiakadeemia ja Aalto Ülikooli magistritudengid. Avamiseõhtul esineb helikunsti korüfee Derek Holzer (USA) ning mängivad DJ-d. Näitus jääb avatuks kuni 04.03.
Laupäeval, 24.02
Eesti Vabariigi 100. aastapäeval avatakse Jõgevamaal Kursi külas Peeter Alliku isikunäitus. Näitus kuulub Voronja galerii kunstisarja “Lätted”, mis viib Eesti kunstnikud näitusi tegema oma koduküladesse, -linnadesse ja -taludesse. Kursi koolkonna asutajaliige ja graafik Peeter Allik varem oma teoseid kodukülas eksponeerinud pole. “Lätted” kuulub EV100 kunstiprogrammi “Sada kunstimaastikku”.
|
|
|
Katja Novitskova Kumus, Peeter Allik Jõgevamaal Kursi küas
|
|
NÄITUS
Katja Novitskova isikunäitus Kumus
22.02 kell 18 avatakse Kumus kauaoodatud näitus, nimelt Eesti oma kunstistaari Katja Novitskova isikunäitus “Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste”, mis on edasiarendus sama nime kandnud näitusest, mis esindas Eestit eelmisel aastal Veneetsia kunstibiennaalil. Näituse kuraator on Kati Ilves. Näitusel mõtestab kunstnik kaasaja digiajastut, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikust. Katja Novitskova on tunnustatud kunstnik, kes on oma teostega lisaks Veneetsia biennaalile esinenud näiteks 9. Berliini biennaalil, grupinäitusel MoMAs New Yorgis, Kiasma näitusel “ARS’17”, Shanghai kunstikeskuses cc. Eelmisel aastal pälvis ta Kersti Kaljulaidilt noore kultuuritegelase preemia.
Valgas avati Läti-Eesti näitus “Walk”
Laupäeval avati Valga muuseumi galeriis Marit Mihklepa ja Edgars Rubenise näitus “Walk”, mis on sündinud Valga residentuuris. Näitusel venitavad Mihklepp ja Rubenis Valga-Valka kaksiklinna piiri ning uurivad ääreala väärtust kohas, kus esmapilgul ei ole midagi vaadata. Galeriis saab näha videot, fotosid ja osaleda avatud eksperimentides. Näitus on osa EV100 kunstiprogrammi kuuluvast projektist “100 paplit”. Mihklepp on Hollandis elav Eesti kunstnik, kes uurib inimese igapäevaprotsesside seotust teiste rohkem ja vähem eluvormidega (bakterid, toolid, kivid, riigipiirid). Edgars Rubenis on läti helilooja ja kitarrist, kes õpib hetkel Haagi Kuninglikus Konservatooriumis.
Võimalus külastada näituseid, milles sisaldub “100”
Tartu kunstimuuseumi projektiruumis avatakse reedel, 23.02 näitus “100-aastased teosed Tartu Kunstimuuseumis”, kus saab näha, milliseid teoseid loodi Eestis siis, kui kuulutati välja vabariik. Kas kunstnike ainus inspiratsiooniallikas oli vaba Eesti riik või olid nende mõttes hõivatud hoopis millegi muuga? Väljas on teosed August Jansenilt, Jaan Koortilt, Ants Laikmaalt, Herbert Lukkilt, Anton Starkopfilt, Balder Tomasbergilt, Ado Vabbelt, Eduard Wiiraltilt. Adamson-Ericu muuseumis on avatud näitus “Kunstiühing Pallas 100. Sünd ja taassünd”, kus on tähelepanu all need klassikud, kes 21. jaanuaril 1918 kirjutasid alla Kunstiühing Pallas esimesele põhikirjale.
|
|
|
*Vaata veel*
Tartu kunstimuuseumis kuni 13.05
Tartu kunstimuuseumis kuni 15.04
|
|
RAAMAT
Eve Kask esitleb raamatut “EE Eesti edulugu”
Reedel, 23.02 kell 15 esitleb kunstnik Eve Kask raamatut “EE Eesti edulugu” raamatupoes Puänt (Pärnu mnt 4). Raamat on kokkuvõte samanimelisest kunstiprojektist ja käsitleb lähiajalugu. Teose pealkiri viitab Eesti populaarsele nädalalehele ja laiemalt edukusele, mis on lahutamatult seotud “Eesti unistusega”. Tekstid raamatusse on kirjutanud Andrei Hvostov ja Eha Komissarov. Hetkel on Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel avatud Eve Kase isikunäitus “2+2=...”.
|
|
● Eesti Vabariigi aastapäeva puhul rõõmustab Kiasma kunstimuuseum kõiki Eesti fänne sellega, et korraldab nädala lõpus, 21.02 – 25.02 Eesti kaasaegse (performance)kunsti festivali UUE. Kolmapäeval, 21.02 kell 11 räägivad Eesti performance-ajaloost Anu Allas ja Maria Arusoo. Sama päeva õhtul saab vaadata Flo Kasearu ja Iggy Lond Malmborgi etteasteid. Reedel, 23.02 kell 18 ja laupäeval, 24.02 kell 16 on kavas Maria Metsalu etendus “Mademoiselle x”, 24.02 kell 15 näeb Merike Estna performance’it “Virgin Red Herring” Kiasma aatriumis ning programmi lõpetab Kristina Normani videoõhtu pühapäeval, 25.02. Samal ajal on Kiasmas avatud Balti riikide kunsti käsitlev näitus “There and Back Again”.
|
|
● Vilniuses Vartai galeriis avas Läti kunstnik Jānis Avotiņš näituse “ŠVENTĖ”, mis lähtub Balti riikide 100. aastapäevadest. Avotiņš on kunstnik, kes viimastel aastatel on tegelenud lähimineviku pärandiga ning taaskasutanud näiteks nõukogude aja ajakirjapilte ja reisijuhte. Vastavatud näitusel meenutab ta samuti nõukogude minevikku, kui kohustuslikud paraadid ja rongkäigud pigem vähendasid inimeste soovi midagi koos teha, kui suurendasid seda. Nüüd loodab kunstnik juhtida näitusel tähelepanu sellele, et on aeg end taas julgeda avada end ühtsustundele ja tähistada kõik koos Balti riikide 100. juubeleid. Näitus on avatud kuni 23.03.
|
|
FOOKUS: Tartu
Fookus on rubriik, mis ilmub kord kvartalis ja võtab luubi alla ühe Eesti linna kunstielu. Kuna Tartus on kunsti ja näitustega tegelevaid asutusi rohkem kui uudiskirja maht võimaldab, lähtuti valikus neist näitusepaikadest, kus korraldatakse ühe põhitegevusena professionaalseid kaasaegse kunsti näituseid. Näitusemajade tutvustused põhinevad intervjuudel galeriide ja muuseumite esindajatega.
|
|
- Esimesel korrusel Eve Kase isikunäitus “2+2=...” (kuni 13.05)
- Teisel korrusel “Metafoorid kodule” (kuni 15.04)
- Kolmandal korrusel “Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik” (kuni 15.04)
Tartu Kunstimuuseumi asutas 1940. aastal Pallase kunstiühing. Raekoja platsi viltuses majas toimuvad näitused alates 1988. aastast, varem olid muuseumi näitusepinnad Vallikraavi tänaval, kus senini on asunud muuseumi kogud. Kogude kolimine ERMi hoidlatesse algab praeguse plaani järgi kevadel.
|
|
Näituseprogrammi koostamisel lähtutakse tasakaalustatud programmi põhimõttest ehk jälgitakse, et aasta lõikes oleks programmis nii muuseumi kogusid ja kohalikku kunstiajalugu tutvustavaid näituseid kui ka kaasaegset kunsti ning rahvusvahelisi projekte. Oluliseks peetakse erinevatest põlvkondadest pärit ja eri soost kunstnike esindatuse tagamist. Seejuures on rõhku pandud silmapaistvate naiskunstnike suuremahuliste näituste koostamisele (nt Malle Leis, Mare Mikoff, sel aastal Lola Liivat). Näituste valikute kujunemist mõjutavad ka hariduslikud eesmärgid ja soov kaasata erinevaid külastajategruppe. Temaatiliselt ja meediumite poolest on muuseumi programm mitmekülgne, peetakse oluliseks näituste kriitilist suhestumist aktuaalsete küsimuste ja suundumustega nii kunstiväljal kui ühiskonnas laiemalt ning eksperimentaalsete kunstipraktikate toetamist.
Koostöö publiku ja kohaliku kogukonnaga on muuseumile väga oluline. Tehakse koostööd paljude kohalike õppeasutuste, kultuuriasutuste, ühenduste ning ettevõtetega. Lisaks viib muuseum läbi tasuta noorteprogrammi, kaasatakse vabatahtlikke, korraldatakse publiku-uuringuid ja iga-aastaseks tavaks on saanud laste joonistusvõistluste korraldamine, mille parematest töödest valmivad näitused.
Kuna Tartu Kunstimuuseum on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus, siis tuleb oluline osa muuseumi rahastusest riigilt. Samuti toetab muuseumi suurel määral Kultuurkapital, eriti näitusetegevuse ja kogude täiendamise vallas. Väiksemal määral saab muuseum rahastust Tartu Linnavalitsuselt ja teistelt fondidelt. Koostöö omavalitsusega on olemas, aga loodetavasti muutub see lähiajal veel aktiivsemaks ja tulemuslikumaks.
Tartu Kunstimuuseum on juba väga pikalt unistanud muuseumimajast, kus nii kogude hoiustamise tingimused, näituste eksponeerimise tingimused kui muud muuseumi igapäevatööks vajalikud tingimused on kaasaegsed ja vastavad nii töötajate kui külastajate reaalsetele vajadustele. Samas ollakse ka praegustes tingimustes julgetud suurelt unistada ja sellele vastavalt ka tegutseda, leides võimalusi piiratud olude kiuste väga erinevaid näituseid teha.
Tartu kunstielu teeb huvitavaks erinevate näitusepaikade olemasolu ja sellest tulenev võimalus saada igal ajal osa nii kohalikust kunstiajaloost kui kaasaegsest loomingust. Kunstielu rikastab ka linna ülejäänud kultuurielu mitmekülgsus ja kultuurihuvilise publiku olemasolu.
Küsimustele vastas Hanna-Liis Kont.
|
|
- Suures saalis: “Johannes Uiga 100” (kuni 11.03)
- Väikeses galeriis: Ruudu Rahumaru “Maa Embus ja tule laul” (kuni 11.03)
- Monumentaalgaleriis: Martin Urb ja Liisi Örd “Fragment 5.10” (kuni 11.03)
Tartu Kunstimaja alustas tegevust 1959. aastal ENSV Kunstnike Liidu Tartu osakonna kunstimajana. Algselt oli Kunstimajas üks galerii ja kunstnike ateljeed. Kui polnud veel Tartu ARSi maja, olid Kunstimajas ka tööruumid tarbekunsti jaoks. Ajapikku on näitusetegevus laienenud, lisandunud on väike- ja monumentaalgalerii. Hetkel haldab Tartu Kunstnike Liit kahte maja: lisaks Vanemuise tänava Kunstimajale ka Ujula tänaval asuvat endist ARSi hoonet, kus paiknevad peamiselt ateljeed ja ettevõtted.
|
|
Tartu Kunstimaja programmi koostamise eesmärk on hoida tasakaalu. Maja kuulub Tartu Kunstnike Liidule ning sellest tuleneb ka vastutus oma liikmete ees. Programm peab rõhutama Tartu ja Lõuna-Eesti kesksust, kuigi tihti näeb ka rahvusvahelist kunsti. Kahtlemata tuleb leida tasakaal kaasaegse ja vanema kunsti ning mees- ja naiskunstnike näituste vahel. Proovitakse hoida teatavat balanssi meediumite eksponeerimises. Kuna Tartut võib endiselt pidada Eesti maalipealinnaks, on see meedium võib-olla siiski Kunstimajas eelisolukorras. Näituseid valitakse avaliku konkursi alusel, kuid seoses kunstivälja professionaliseerumisega on viimastel aastatel suurenenud kutsutud või kureeritud näituseprojektide osakaal. Kogukonnaga on Kunstimaja seotud juba iseenesest: see on koht, kus kunstnikud elavad ja töötavad ning Tartu inimesed on alati oma tee Kunstimajja leidnud.
Kunstimaja tiim on oma ruumide üle uhke ning usub, et nende suur saal on väga huvitav koht, kus kunsti eksponeerida nii Eesti kui ka paljude lähiriikide mõistes. Vahendite piires proovitakse ruume värskendada ja luua rohkem seinapinda. Suurem osa Kunstimaja rahastusest tuleb tegevustoetusena Kultuurkapitalist ja väiksem osa Tartu linnalt, lisandub omafinantseering liidu vahenditest. Kuigi loodeti, et eelarve sel aastal tõuseb, toetas linn tänavu neid endiselt 15 000 euroga ning Kultuurkapital 60 000 euroga, mis on oluliselt vähem kui eelmisel aastal. Seetõttu on Kunstimajal ees mitmed otsustamist vajavad küsimused edasiste plaanide osas.
Tartu kunstielus on kõige huvitavam, et kunst kestab edasi ja kunstielu on aktiivne, hoolimata sellest, et kaikaid kodaratesse loobitakse ja raha on vähe. Kuigi Tartu Ülikooli maaliosakond keskse institutsioonina suleti, mõtlevad inimesed ikka üllatavalt positiivselt. Kogu Eesti kunstielu mõttes on Tartu roll olla dialoogipartner, teine poolus Tallinnale. See on väga oluline roll, sest monoloog ei rikasta kedagi.
Küsimustele vastas Peeter Talvistu.
|
|
|
Jakobi galerii
Jakobi 52
- Hetkel galeriis: Margot Õunapuu isikunäitus kuni 22.02
1995. aastal loodi Tartu Lastekunstikooli galerii, mis alates 2013. aastast tegutseb Jakobi galerii nime all. Programmi koostamisel on katsetatud aegade jooksul erinevaid variante. Viimastel aastatel on korraldatud ainult avalikke konkursse, sest koolil on väga suur ruumipuudus, mistõttu toimuvad tunnid kohati galerii ruumides. Nii on galeriil piinlik kunstnikku esinema kutsuda ja pigem kehtib põhimõte: näituse saab see, kes on nõus sellistes tingimustes töötama. Galerii programmis on osa lõputööde ja õpetajate näitustel, kuid suurema osa moodustavad professionaalsete kunstnike näitused. On oluline, et Jakobi galeriis on igal aastal 1–2 debüütnäitust.
|
|
Kuigi Jakobi tänava galeriiruum on iseenesest ilus ja avar, kimbutavad galeriid ikkagi ruumiprobleemid. Ruumis on uksed, mida kasutatakse, mistõttu ei saa ehitada püsivaid kipsseinu. Galerii asub ebamugava koha peal, tee ääres ja on raske ligipääsetavusega. Sellest aastast alates on galerii avatud ka laupäeviti, mis loodetavasti külastatavust parandab. Asukoha ja ruumipuuduse tõttu on üritatud leida galeriile paremaid ruume. Variante on olnud mitmeid, kuid nii rahapuudusel kui ka linnapoolsete piirangute tõttu pole see seni õnnestunud. Hetkel kaalutakse Lastekunstikooli kolimist Tiigi tänava seltsimajja, kus variant on asutada galerii võlvlagedega keldrisse. Jakobi galerii eelarve tuleb Tartu linnalt Lastekunstikooli kaudu. Kõige keerulisemaks teevad galeriitöö erinevad piirangud: nii ruumist kui ka rahast tulenevad. Tartu kunstielu on viimasel ajal huvitavaks teinud see, et linna on tekkinud uus galerii Ag47, mis on puhtalt fotograafiale pühendatud ja mis pälvis just Tartu Kultuurikandjal aasta uustulnuka tiitli.
Küsimustele vastas Evelin Salumaa.
|
|
|
Ag47
Kastani 42, Aparaaditehase hoovis
- Praegu üleval: Heikki Leis “Tõejärgne ajastu”
Ag47 galerii ja pimik avas uksed 1. detsembril 2017 Tartu Aparaaditehases. Galerii pakub võimalust uutele tegijatele Eesti fotomaastikul ja Eestis vähem tuntud fotokunstnikele välismaalt, kuid hea idee korral võib leida ühisosa ka mõne muu meediumiga kui foto. Galerii näitusesaali taga on pimik, kuhu on oodatud iga huviline nii töötubadesse kui ka omaenda teoseid looma. Üks eesmärke ongi äratada huvi traditsioonilise fotograafia vastu, teine eesmärk on fotokogukonna koondamine.
|
|
Aeg-ajalt korraldatakse huvilistele fotosessioone 19. sajandi keskpaiga tehnikaga, mis on lühikese lahtiolekuperioodi jooksul väga hästi vastu võetud. Siiani on galerii tegevus toimunud asutajate igapäevatöö kõrvalt ja vaba aja arvelt ning põhineb üksnes erakapitalil, millele aitavad kaasa tellimustööd, ürituste ja töötubade korraldamine ja erinevad teenused ruumide rendist fototeenusteni. Edaspidi soovitakse teha koostööd omavalitsuse või kultuurile suunatud fondidega, kuid samas arvestatakse, et kõigepealt peab end tõestama iseendale, alles siis kolmandatele osapooltele.
Ag47 tiimi unistuste näitusepind on temaatiline ja tsensuurivaba, publikut tegevustesse kaasav ja hariv. Kõige huvitavam Tartu kunstielus on tänavakunst ja selle aktsepteerimine Tartus, mis algselt oli suunatud vaid ühele subkultuurile, kuid mille ümber nüüd on tekkinud omaette imago, mis kõnetab paljusid väljastpoolt kunstiringkondi.
Küsimustele vastas Käty Tarkpea.
|
|
|
Eesti Rahva Muuseumi galeriid
Muuseumi tee 2
- B-osa fuajees: “Eesti läbi 100 silmapaari” (kuni 31.03)
- Galeriis: “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi” (kuni 18.03)
ERM ei ole kunstimuuseum, kuid kunstivaldkond on esindatud nii ajutistel näitustel kui ka püsinäitusel, mis rikastab ja aitab mõtestada muuseumi kogusid. Püsinäitusel on mitmeid kunstnike loodud lahendusi, näiteks Kärt Ojavee tekstiilid, Timo Tootsi tehnilised lahendused, Peeter Lauritsa pannood Soome-Ugri maastikest. Kunsti leiab ERMis nii ajutiste näituste alalt, mida kutsutakse galeriiks, kui ka B-ala fuajeest, aga väiksemaid projekte ka muuseumi kohvikust ja A-ala aatriumist.
|
|
Galerii programmi koostamist juhib produtsendi ametinimetust kandev Reet Mark. Otsused võtab vastu näituste komisjon. Oluline on projekti sobivus üldisesse plaani ja teiste näituste konteksti. Kuna leidub vähe teemasid, mis ei ole kultuuripärandiga seotud, siis galerii näituste valik väga range teemaga määratletud pole. Muuseumi jaoks on oluline, et B-ala, kus asuvad galerii ja teatrisaal, oleks iseseisvalt atraktiivne kultuurielamuste saamise paik, kuhu tuldaks ka otse, ilma püsinäitust läbimata. Oma tegevustesse kaasatakse võimalikult palju noori, aga ka kohalikku kogukonda. Näiteks on praegu avatud osalussaalis ühe Tartu koguja triikraudade kogu näitus.
Kuigi ERMil on üsna suur kunstikogu, siis tänapäeval enam kunstimuuseumitega selle täiendamisel ei konkureerita. Küll aga lisandub kunstiteoseid kogusse annetustena. Kuna Tartu Kunstimuuseumi Vallikraavi tänava maja ei ole enam kogude hoidmiseks sobiv, tuuakse Tartmusi kogud ERMi hoiule. Muuseum suhtub sellesse reserveeritult, rõhutades, et ka ERMi maja pole kummist ning ka seda, et Tartu Kunstimuuseumi säilimine on linna kunstielule hädavajalik. ERMi galerii kindlasti muuseumit ei asenda.
ERMi rahastus tuleb riigieelarvest, aga eelarve sees on määrav omafinantseering, mis tuleb piletite, aga ka toodete ja teenuste müügist. Omatulu annab võimaluse teha näituseid ja lisaprojekte. Tulevikueesmärk on muuseumil saada mainekaks ja soliidseks partneriks muuseumite maastikul, kuhu pakutakse ka omapäraseid välisnäituseid ja põnevaid projekte, mis on ka maailmas silma paistnud. Kunsti valdkonnas on oluline olla olemas ka kunstiväljal ning et kunstipublik tunneks end programmis kaasatuna.
Tartu kunstielus jääb silma riskijulgus ja vaba lähenemine. Kaanoneid pole nii palju kui Tallinnas, kuid ka raha on vähem. Küll aga on värsket õhku ja alternatiive.
Küsimustele vastas Kristjan Raba.
|
|
|
|
TKK galerii Noorus
Riia 11
- “MÜÜT. TKK tekstiiliosakonna ja Erasmus+ partnerite ühisnäitus” (avamine 21.02)
- “KAHE KALDA VAHEL. Tuuli Puhvel, Ivo Mõik” (avamine 21.02)
Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii Noorus tegutseb aastast 2009. Sellest lähtuvalt täidab galerii eeskätt õppeesmärke. Lisaks tudengitele ja õppejõududele saavad näituseid korraldada külalisõppejõud, vilistlased, partnerülikoolid ning Tartu linnaga seotud institutsioonide esindajad. Nimelt tegutseb galerii linna pinnal rendivabalt. Konkurss näituseprojektidele kandideerimiseks on tavaliselt avatud aasta alguses, kui pannakse paika järgmise õppeaasta sügis- ja kevadprogramm. Valiku teeb nõukogu, kuhu kuuluvad TKK juhtkond, osakondade juhatajad ning Nooruse galerist. Oluline printsiip näituste valikul lähtub õppetööst. Tihti tahetakse näiteks näituseid korraldada läbitud õppeainete raames ja isiku- või grupinäitusena. Näitus kestab neli nädalat, välja arvatud iga-aastased lõputööde väljapanekud, mis on üleval 1,5 kuud. Suvel on galerii veidi üle kuu aja suletud. 1. septembril toimuvad galeriis Kõrgema Kunstikooli aktused.
|
|
Galeriid külastavad kooliga seotud inimesed, kuid mitte ainult. Hinnanguliselt umbes 80% galerii külastajatest on linnarahvas ning sise- ja välisturistid, külastajate arv võib küündida aastas 30 tuhandeni (2017.aastal oli külastajaid 31043). Selle üheks põhjuseks võib pidada galerii suurepärast asukohta Riiamäel ning ka tasuta sissepääsu. Eriti hea koostöö on galeriil läheduses asuva Tartu Kunstimajaga, kellega vahetatakse infot ja kutsutakse külastajaid üksteise üritustele. Viimastel aastatel on suurenenud publikuprogrammide korraldamine galeriis. Ideaalis võiks iga näitusega kaasneda vähemalt üks avalikkusele suunatud üritus. Galerii unistus ongi arendada veelgi publiku- ja haridusprogramme ning suurendada oma nähtavust meedias. Samuti tuleks investeerida galerii ruumidesse – keldri remonti ja teise korruse ruumi. Galerii tegevustoetus tuleb Tartu Kõrgema Kunstikooli eelarvest, koolinäituste finantseeringud omakorda osakondadelt. Lisarahastust küsitakse Kulkast ja Tartu Kulkast, vahel ka Põhjamaade fondidest ja saatkondadest.
Tartu kunstielus on kõige huvitavam see, et linnas tegutseb nii mitu näitusepinda. Pilt on kirju ja igaüks leiab midagi huvitavat. Nagu ikka Tartus, annab ka Tartu kunstielus tunda noorte ringlemine, Kõrgema Kunstikooli noored ja õppejõud panustavad aina enam ka linnaruumi.
Küsimustele vastas Reet Pulk-Piatkowska.
|
|
|
Eesti Trüki- ja Paberimuuseum
Kastani 48f, hoovis
- 27.02 avatakse külaliskunstniku Bpb Sparhami (UK) graafikanäitus
Eesti Trüki- ja Paberimuuseumis asub ühtlasi Tartu kunstiresidentuur ning nii tekkis galerii 2016. aastal eesmärgiga pakkuda residentuurikunstnikele võimalust oma teoste näitamiseks. Galerii programmist moodustavadki olulise osa külaliskunstnike näitused. Teine osa galerii programmist põhineb muuseumi kogudel, näiteks trükiste, paberikunsti või masinate näitused.
|
|
Aastaplaanis on regulaarsed koostöönäitused, näiteks Tartu Lastekunstikooli või Tartu Kõrgema Kunstikooliga. Galeriil on kord aastas üks avatud konkurss, mille raames toimus viimati Kiwa graafikanäitus. Programm on siiski üsna vaba, hea idee korral on võimalik programmi sisse tuua erandeid. 2017. aastal käis galeriis üle 3000 külastaja, mis Tartu mõistes on keskmine tulemus, jäädes alla küll Kunstimuuseumile ja Kunstimajale, kuid ületades väiksemaid galeriisid. 2018. aasta alguses kolis muuseum uutesse ruumidesse ning paremad tingimused ja suurem ruum on ka galeriil.
Tartu kunstiresidentuuri on võimalik kandideerida avatud konkursi kaudu. Residentuur loodi muuseumi algusaastatel 2011 – 2012. 2013. aastal olid residentuuris esimesed rahvusvahelised osalised. Seehärel liituti juba Res Artise residentuuride võrgustikuga. Kuni 2018. aastani olid muuseum ja residentuur mõtteliselt lahus, nüüd aga on tiim leidnud, et külaliskunstnikud on muuseumi elutähtis osa. Eriti populaarne on residentuur graafikute seas, kuna muuseumil on palju põnevat vana trükitehnikat, mis ei ole pelgalt eksponaadid, vaid ka elavas kasutuses. Muuseumi unistus on arendada tehnikabaasi ja teadmisi nii palju, et oleks võimalik end ühel hetkel kutsuda trükikunsti kompetentsikeskuseks. Residentuuri toetavad Tartu linn ja kultuurkapital, täiendavalt ka Erasmus+. Kuna galerii on osa muuseumist, siis tegevustoetuses mängivad rolli ka Kultuuriministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Muuseum on avatud koostööle teiste Tartu kunstiasutustega, et mitte oma mugavustsooni kinni jääda. Tartu Kunstimajaga on koostöö olnud juba varasemalt, külaliskunstnikelt renditakse Kunstimaja ruume, neid kutsutakse Kunstimaja üritustele. Nüüd on plaanis korraldada residentuuri kunstnike vestlusõhtuid Tartu Kunstimuuseumis, järgmisel aastal on oodata muuseumis ühe residentuurikunstniku näitust. Edukas koostöö on olnud ja jätkub Aparaaditehasega, eriti Eksperimentaaltootmise osakonnaga. Kõige huvitavam Tartu kunstielus on, et nii väikese elanike arvuga linnas käib niivõrd vilgas kunstielu. Inimesed on kirglikud, avaldavad arvamust ning üritusi ja näitusi toimub pidevalt ja palju.
Küsimustele vastas Lemmit Kaplinski.
|
|
|
|
|
|
|
